Teine maailmasõda, teljeriikide (Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt) ning liitlasriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA) sõda 1939–45. Sõja põhjustas Saksamaa ja Itaalia püüe maailma ümber jagada. Välksõjaga okupeeris Saksmaaa suure osa Euroopast, kuid Inglismaale tungida tal ei õnnestunud. NSV Liidu vallutamine kulges kiiresti, detsembris 1941 jõuti joonele Leningrad – Moskva – Rostov Doni ääres, samal aastal astus sõtta ka USA. Al-'Alamayni ja Stalingradi lähedal peetud lahingud (1942) said sõja pöördepunktiks. Kevadel 1945 kapituleerus Saksamaa, sügisel Jaapan. Teine maailmasõda oli ajaloo kõige ohvriterikkam, hukkus umbes 55 mijonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit. Pärast sõda jagati Saksamaa ja Austria okupatsioonitsoonideks ning Ida-Euroopa sattus NSV Liidu mõjuvõimu alla.

Sõja eellugu

Esimese maailmasõja võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revanši, seal on raske majanduskriis ja kõrge inflatsioonitase. Itaalias ja Saksamaal on võimul fašistid (Mussolini ja Hitler). Hispaanias käib kodusõda, kindral Franco kehtestab fašistliku diktatuuri. Saksamaa alustab kiiret relvastumist, viib oma väe 1936 Reini demilitariseeritud tsooni, annekteerib 1938 Austria (Anschluss), nõuab seejärel Tšehhoslovakkialt Sudeedimaad ja saab selle Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsuse mahitusel (Müncheni kokkulepe), 1939 annekteerib Saksamaa kogu Tšehhimaa. 25. X 1936 sõlmivad Saksamaa ja Itaalia liidulepingu, Jaapan alustab 1937 kogu Hiina vallutamist. 1939 sõlmivad Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu – Molotovi-Ribbentropi pakti – ja jagavad pakti salalepinguga Ida-Euroopa pisiriigid Poolast Soomeni mõlema lepinguosalise huvisfäärideks.

Sõja käik

1939

1. september Saksa sõjavägi tungib üle Poola piiri.

3. september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja.

17. september NSV Liit tungib üle Poola idapiiri.

30. november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda).

1940

12. märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannase.

9. aprill Saksamaa ründab Taanit ja Norrat, Taani kapituleerub.

10. mai Saksa väeüksused tungivad Luksemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks.

15. mai Holland kapituleerub.

28. mai Belgia kapituleerub.

29. mai – 3. juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeüksuste isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon).

14. juuni Pariisi langemine.

15. – 28. juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid ja Bessaraabia.

22. juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy).

28. juuni Kindral Charles de Gaulle paneb Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa".

August – september Saksa õhurünnakud Suurbritannia linnadele (operatsioon Blitz, kestavad 1941. aasta kevadeni).

September – oktoober Itaalia aründab Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestub.

1941

11. märts USA Kongress volitab vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks.

Aprill – mai Saksa ja Itaalia väeüksused tungivad Kreekasse ja Jugoslaaviasse.

22. juuni Saksamaa alustab koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (Barbarossa plaan).

29. juuni Soome peab Saksamaa toel NSV Liidu vastu Jätkusõda. Rumeenia ja Ungari sõdivad Saksa poolel.

14. august Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pannakse kirja Atlandi hartasse, millele kirjutavad alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt.

8. september Saksa väeüksused piiravad Leningradi.

2. detsember Saksa väeüksused tungivad Moskva eeslinnadeni, kuid nad lüüakse tagasi.

7. detsember Jaapani äkkrünnak USA mereväebaasile Pearl Harborile.

8. detsember USA ja Suurbritannia kuulutavad Jaapanile sõja.

11. detsember Saksamaa ja Itaalia kuulutavad USA-le sõja.

1942

Jaapan vallutab suure osa Kagu-Aasiast.

3. – 7. juuni USA purustab Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse ookeani sõja pöördepunkt.

September – oktoober Sakslased tungivad Stalingradi.

Oktoober – november Briti vägi (Montgomery „kõrberotid”) alustab Al-'Alamayni lähedal vastupealetungi Saksa-Itaalia väele (Erwin Rommel). Marokos ja Alžeerias algab USA ja Briti dessant.

1943

2. veebruar Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu.

13. mai Põhja-Aafrikas kapituleeruvad Saksa-Itaalia väeüksused.

9. juuli Liitlasväed maabuvad Sitsiilias.

12. juuni NSV Liidu pealetung idarindel.

25. juuli Benito Mussolini tagandatakse ja vangistatakse.

3. september Itaalia kapituleerub.

1944

6. juuni USA, Suurbritannia ja Kanada väeüksused (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) maabuvad Normandias.

25. august Pariisi vabastamine.

19. september Soome ja NSV Liidu vaherahu.

20. oktoober NSV Liidu vägi ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastabad Belgradi.

23. – 26. oktoober Jaapani laevastik saab Leyte merelahingus lüüa.

25. detsember Peatatakse Saksamaa pealetung Ardennides.

1945

17. jaanuar NSV Liidu väeüksused vallutavad Varssavi.

4. – 11. veebruar Krimmi konverents, Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandavad sõja lõpetamist.

7. märts USA väeüksused liiguvad üle Reini jõe.

Märts – aprill Saksamaad ümbritsevad lääne poolt USA, Briti ja Prantsuse väeüksused, idast NSV Liidu omad.

21. aprill NSV Liidu vägi tungib Berliini.

28. aprill Itaalia vastupanuliikumine tapab Mussolini.

30. aprill Hitler teeb Berliinis enesetapu.

7. mai Saksamaa kapituleerub.

6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi.

9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi.

2. september Jaapan kapituleerub. Sõda on lõppenud. 

VE, 2006