Tšehhoslovakkia, riik Kesk-Euroopas aastast 1918, jagunes 1993 Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Ajalugu. 4. sajandil eKr asustasid Tšehhi ala keldid, 1. sajandil pKr tulid germaanlased, 6. sajandil slaavi hõimud. 830–895 kuulus Tšehhi ala Suur-Määri riigile, 9. sajandil võeti vastu ristiusk. 906 liideti Suur-Määri ja Slovakkia Ungariga. 10.–12. sajandil Saksa kuningate vasallriik. 1410 algas hussiitide liikumine, 1419–37 toimusid hussiitide sõjad. 1526 läks Tšehhi Austria Habsburgidele. Protestantlik opositsioon (nn Böömi sõda 1618–20) alustas Kolmekümneaastast sõda, taastati katoliku usk. 1627 sai Tšehhist Austria provints. 19. sajandil hoogustus rahvuslik liikumine. 1918 lagunes Austria-Ungari, Tšehhi ühines Slovakkiaga üheks riigiks – Tšehhoslovakkia vabariigiks, presidendiks sai Tomáš Masaryk. 1938. aasta Müncheni kokkuleppe järgi liideti Sudeedimaa Saksamaaga. 1939–45 oli Tšehhoslovakkias Saksamaa okupatsioon. 1939 jäid Böömi-Määri Saksa protektoraadi alla, Slovakkia kuulutas Hitleri toetusel end iseseisvaks, aastast 1945 oli ta jälle Tšehhoslovakkia osa, taastati Tšehhoslovakkia vabariik. 1948 haarasid võimu kommunistid, edumeelsete kommunistide (eesotsas Alexander Dubček) riigi demokratiseerimise programm (nn Praha kevad) purustati 1968, kui NSV Liidu juhitud Varssavi Lepingu Organisatsiooni maade sõjavägi Tšehhoslovakkiasse tungis. 1969 said Tšehhi ja Slovakkia iseseisvateks vabariikideks Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi koosseisus (mõlemal oma parlament). 1977 esitas rühm Tšehhoslovakkia haritlasi inimõiguste kohta manifesti, nn Harta 77. 1989 kukutas veretu, nn sametrevolutsioon kommunistide võimu, presidendiks sai Václav Havel. 1993 jagunes Tšehhoslovakkia Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks.

VE, 2006