Reinik, Riina
Riina Reinik (ka Fritzi(e) Reinicke, aastani 1931 õieti Elfriede Wilhelmine Reinike, aastast 1931 Hohmann, aastast 1942 Lipp; 16. XII 1908 Tallinn – 15. VI 1990 Toronto), näitleja ja lavastaja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1936). Oli abielus teatritegelase Rudolf Lipuga. Tütar kunstnik Tiina Lipp.
Lõpetas Tallinnas naiskutsekooli, õppis Mathilde Lüdig‑Sinkeli ja Irene Lepa juures laulmist ning Eugenia Litvinova ja Galina Tšernjavskaja balletistuudios. Mängis 1929–31 Ugalas ja 1931–44 Estonias. Põgenes 1944 Rootsi, osales Stockholmi eesti teatrites, asus 1950 Kanadasse, oli Montréali Eesti Teatri asutajaid. Elas aastast 1956 Torontos, tegutses Eesti Rahvusteatris Kanadas lavastaja ja näitlejana.
Estonia Näitlejate Ühingu hõbemärk (aastast 1989 hoidja Katrin Karisma).
Lavastusi
- Kitzbergi Kauka jumal (1961)
- Künneke Onupoeg Bataaviast (1975)
- Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan (1975, mängis Juulat, osatäitmise eest peaauhind Kanada multikultuurifestivalil 1975)
- Becketti Krappi viimne helilint (1975)
- Helbemäe Üleliigne inimene (1977, koos R. Lipuga, mängis proua Escholtzi)
Osi
- Flora (Verdi Traviata, 1929)
- Lisa (Kálmáni Mariza, 1929 ja 1935)
- Liisi (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1929)
- May (Dickensi Kilk koldel, 1930)
- Riquette (Ábrahámi Viktooria ja tema husaar, 1931 Estonias, 1946 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
- Anina Miramonti (Kálmáni Kuradiratsur, 1932)
- Daisy (Ábrahámi Savoy ball, 1933)
- Susi (Eysleri Doonau neiu, 1934)
- Lonni (Ardna Igavene legend, 1935)
- Stasi (Kálmáni Silva, 1935)
- Annamirl (Falli Lõbus talupoeg, 1936)
- Liisi (Beneši Haljal aasal, 1937)
- Musotte (Ábráhami Džaina, 1937)
- Malle (Ardna Tatra tüdruk, 1937)
- Suza (Beeri Poola pulmad, 1938)
- Etelka (Dostali Ungari pruudid, 1939)
- Roxy (Ábrahámi Roxy ja ta imemeeskond, 1940)
- Tiiu (Ardna Kalurineiu, 1941, 1948 Eesti Pagulasteatris Rootsis ja 1952)
- Astrid (Ardna Tütarlaps kodumaata, 1942)
- Adelaide (Zelleri Linnukaupleja, 1943)
- Mi (Lehári Naeratuste maa, 1948 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
- Tiiu (Ardna Kalurineiu, 1952 Montreali Eesti Teatris)
- Joosep Toots (Lutsu Kevade, 1963)
- Aalo (Kallase Hundimõrsja, 1972)
- Matilde (Vilde Pisuhänd, 1972)
- Pauline (Garneau’ Neli naist, 1975)
- Juula (Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan, 1975 Eesti Rahvusteatris Kanadas)
Kirjandus
- Fritzy Reinike „Estoonia” laval. – Sakala, 28. november 1931
- Leo [Soonberg]. „Havai lill” „Estonias”. – Uudisleht, 27. veebruar 1932
- T. Lemba. Esietendus „Savoy ball”. – Päevaleht, 19. september 1933
- Nurr [K. Teder]. Fritzy Reinike jutustab. Kuidas sattusin teatrilavale. – Päevaleht, 12. veebruar 1934
- L. Soonberg. „Ahvatlev leek” „Estonias”. – Uus Eesti, 7. detsember 1935
- R. K.‑P. [Kangro-Pool]. „Poola pulmad” Estonias. – Uudisleht, 30. november 1938
- – O. Riina Reinik kujunemas karakternäitlejannaks. – Uus Eesti, 11. märts 1939
- V. Mettus. Armunud kassike ja veel enam. Riina Reinik Etelkana „Ungari pruutides”. – Teater 1940, 1
- E. Reining. Riina Reiniku juubel. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 13. jaanuar 1966
- H. Oja. Kroonikamärkmeid Eesti Rahvusteater Kanadas tööst. – Eesti Rahvusteater Kanadas esitab 25 a. tegevuse tähistamiseks... Toronto, 1977
- A. Mering. Elu lugu. Tallinn, 1986
- Riina Reinik Eestimaal! Intervjueerinud S. Normet. – Reede, 1. september 1989
- M. Järve‑Vomm. Riina läks, nägi ja võitis. – Meie Elu (Toronto), 7. september 1989
- M. Visnap. Eesti teatriinimesed paoteel. – Teater. Muusika. Kino 1989, 11
- [Nekroloog]. – Kodumaa, 27. juuni 1990
- K. Taniloo. [Nekroloog]. – Vaba Eesti Sõna (New York), 26. juuli 1990
- S. Normet. Kolm kohtumist Riina Reinikuga. – Sakala, 15. september 1990
- A. Järv. Väliseesti teater. Tartu, 2009
Helikandjaid
- Eesti lauljaid operettides III (LP, 1972)
- Eesti kolmekümnendad (CD, 2003)
- Rahvusooper Estonia 100, 7 (CD, 2006)
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T317
Välislink
- Heli jälg: Riina Reinik – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1989)
ETBL, 2000 (S. Normet); täiendatud 2017