purjelaev
purjelaev (ingl sailing ship, sailing vessel, vn парусное судно), purjekas, tuule jõul purjede abil liikuv laev, mille kogu purjepind on küllaldane tuules iseseisvalt (ilma abijõuseadmeta) edasiliikumiseks ja manööverdamiseks. Tuul avaldab purjelaeva mastide külge kinnitatud purjedele survet, mis peelestiku ja taglase kaudu kandub laevakerele. Purjelaeva kiirus sõltub tuule tugevusest ja on harilikult 10–15 sõlme (umbes 5–8 m/s).
Purjestuse järgi jagunevad purjelaevad kahte põhirühma: (täis- ja osalise) raapurjestusega laevad (näiteks täislaev, parklaev, barkantiin, prikk, brigantiin, marss-seilkuunar) ja pikipurjestusega laevad (näiteks kahvel-, bermuuda-, taakselkuunar, kutter, luup ja lüüger). On ka purjelaevu, mille mastide ja purjede paigutus ning purjetüübid on sellised, et nad ülalmainitud laevatüüpide hulka ei kuulu.
Täiuslikkuse saavutasid purjelaevad 19. sajandi II poolel (klipper), nad domineerisid 20. sajandi alguseni. Nüüdisajal kasutatakse purjelaevu vähesel määral kalapüügiks, rannasõiduks ja õppelaevadena. Enamikul tänapäeva purjelaevadel on ka mootor, see hõlbustab liikumist ranna läheduses, sadamais, jõgedes, väinades ja mujal. Kütuse kallinemise ja ökoloogiliste kaalutluste tõttu hakati 1980. aastail projekteerima ja ehitama uudse lahendusega purjekaubalaevu. Neist esimene, Shin Aitoku Maru, ehitati 1980 Jaapanis.
Parklaeva taglas ja purjed
1 kliiverpoom, 2 pukspriit, 3 fokkroiltaak, 4 jaager (väliskliiver), 5 kliiver, 6 sisekliiver, 7 fokktengtaaksel, 8 fokkmast, 9 vandid, 10 fokkpuri, 11 raad, 12 fokk-alamarsspuri, 13 fokkmarssteng, 14 fokk-ülamarsspuri, 15 fokkpraampuri, 16 fokkpraamteng, 17 fokkroilpuri, 18 fokkroilteng, 19 parduunid, 20 brassid, 21 groottengtaaksel, 22 grootpraamtaaksel, 23 grootroiltaaksel, 24 grootmast, 25 grootpuri, 26 groot-alamarsspuri, 27 grootmarssteng, 28 groot-ülamarsspuri, 29 grootpraampuri, 30 grootpraamteng, 31 grootroilpuri, 32 grootroilteng, 33 besaantaaksel, 34 besaantengtaaksel, 35 besaanpraamtaaksel, 36 besaanmast, 37 besaanteng, 38 besaanpoom, 39 alabesaanpuri, 40 alabesaankahvel, 41 ülabesaanpuri, 42 ülabesaankahvel, 43 besaantopsel
Eesti purjelaevadest
Eestis oli II maailmasõjani harilikem rannasõidupurjekas kaljas, sellega vedasid randlased linna küttepuid, kive, toiduaineid jm. Purjelaevu kasutati rannasõiduks 1958. aastani. Mõningail andmeil ehitati Eesti randades 1861–1918 225 purjelaeva (Liivi lahe ääres 146, saartel 47 ja Soome lahe ääres 32), mille mahutavus oli üle 100 brutoregistertonni.
Purjelaeva meeskonda kuulusid harilikult kapten, tüürimees (tüürimehed), pootsman ja madrused, suuremail (3- ja enamamastilistel) purjelaevadel ka puusepp, purjemeister ja kokk. Näiteks purjelaeval Tormilind oli meeskonnas 12 inimest, sealhulgas 5–7 madrust.
Eesti suurimaid purjelaevu Laeva nimi Laeva tüüp Mahutavus Pikkus Ehitusaasta ja -koht Laevameister Andreas Weide 4-mastiline kuunar 572,1 brt 49,3 m 1891 Heinaste (Ainaži) Mattis Hohensee Torrnilind 4-mastiline barkantiin 495,5 brt 45,7 m 1922 Hara laht Rudolf Pahlberg, Ado ja Peeter Sepp Estonia 3-mastiline barkantiin 481 brt 46,2 m 1921 Häädemeeste Ado Vammus Uku 3-mastiline barkantiin 439,3 brt 43,9 m 1899 Orajõe Mattis Hohensee Roma 3-mastiline barkantiin 422,9 brt 43,3 m 1901 Pärnu A. Haab
Kirjandus
- E. K. Chatterton. Sailing ships and their story. London, 1909
- Laevad. Entsüklopeedia. Tallinn, 2003
Välislink
EE 7, 1994; MerLe, 1996; VE, 2006