Tagasi ETBL-i avalehele

pomelipuu

Pomelipuu vili

pomelipuu, pompelmuusipuu (Citrus maxima, ka C. grandis), igihaljas viljapuu tsitruse perekonnast, pärineb oletatavasti Malaisiast, Taist ja Polüneesiast. Edeneb troopikas paremini kui teised tsitrused. Puu on 6–13 m kõrgune, lehed sarnanevad apelsinipuu lehtedega, kuid on allküljelt udejaskarvased ja lehevarrel on laiad tiivad, õied suured ja valged. Pomelipuu viljad – pomelid ehk pompelmuusid – on apelsinitaolised, kuid väga suured (Ø 10–30 cm), ümmargused või peaaegu pirnikujulised, hästi paksu sidrunkollase kestaga. Erinevalt teistest tsitrusviljadest asetse­vad pomelil kahvatukollased, roosad või punased viljalõigud igaüks omaette nahkjas kestas, mis eral­dub kergesti. Maitselt meenutavad pomelid kreipi (greipfruuti), kuid ei ole mõrud. Nad sisaldavad C-vita­miini (0,035%), kaltsiumi ja rauda ning annavad vähe energiat. Kestast keedetakse sukaadi. Eriti hinnatud on pomelid Indias ja mujal Kagu-Aasias ning Lääne-India saarestikus. Pomelipuud on hakatud laialdasemalt kas­vatama ka Vahemere maades, eriti Iisraelis. Pomelipuu ja apelsinipuu looduslik hübriid on kreibipuu (kujunes oletatavalt Lääne-India saarestikus).

Välislingid

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask)