Põltsamaa jõgi Põltsamaa kesklinnas, kus see on silla kohal paisutatud

Põltsamaa jõgi, ka Paala jõgi, Mustjõgi ja Vakkjõgi, vananenud nimed Mõhu ja Mõhkküla jõgi (jõelõikudel on erinevad nimed), Pedja jõe suurim, parempoolne lisajõgi; pikkus 135 km, jõgikond 1310 km², vooluhulk keskmiselt 12,3 m³/s. Algab Pandivere kõrgustikult Tamsalust idas Ärina-Kännukülas. Hargneb Endla nõos kaheks: parempoolne haru (Vana-Vorsti ehk Vanajõgi, mida loetakse Põltsamaa jõe vanaks sängiks ning suurvee ajal läheb selle voolusuund Preedi jõkke) ühendab teda Preedi jõega, vasakpoolne haru (Nava jõgi) läbib Endla järve loodesopi ja Sinijärve ning ühineb samuti Preedi jõega Räägu kanali kaudu. Rutikveres on jõel pais ja kaldail kalatiigid, Põltsamaal on jõel jõujaam (rekonstrueerimisel) ning sellest alamal Kamaris paisjärv ja jõujaam (võimsus 200 kW). Suurimad parempoolsed lisajõed on Preedi (41 km), Päinurme (15 km), Ilmandu jõgi (13 km) ja Võlingi oja (13 km) ning Soosaare peakraav (13 km), vasakpoolne on Nõmme jõgi (14 km).

Jõgi on kalarikas (teateid 14 kalaliigi kohta, sh jõe- ja vikerforell, haug, säinas, särg, ahven).

Jõgi läbib Endla looduskaitseala ja Alam-Pedja looduskaitseala.

Põltsamaa jõele on rajatud lilleseadetest saared

Põltsamaa jõgi Põltsamaa kesklinnas (2000)

Põltsamaa jõe pais (2000)

EE 12, 2003, muudetud 2013