Olmaru, Rein

Rein Olmaru (29. VI 1939 Tallinn – 26. III 1993 Saare vald, Jõgevamaa), näitleja, lavastaja ja teatrijuht. Eesti Teatriliidu liige (1961). Isa paberitööstuse tööline, ema raamatupidaja. Oli aastast 1960 abielus Linda Kuusmaga. Tütar Liina Olmaru

Lõpetas 1957 Tallinna 22. keskkooli, 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja 1968 lavastaja erialal Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (juhendaja Maria Knebel). Oli 1961–62 Endla näitleja, lavastas 1965–68 Noorsooteatris, oli 1968–71 Rakvere Teatri peanäitejuht, 1978–85 näitleja ja 1985–89 direktor, 1989–91 Tartu Lasteteatri direktor ja aastast 1991 Saare rahvamaja juhataja, 1968–70 ühtlasi Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri õppejõud ning 1974–85 Rakvere 1. keskkooli kooliteatri juht.

Lavastusi

  • Andrejevi ja Mikiveri Otsustage meie üle, inimesed (1965, koos J. Sauliga)
  • Voltšeki Kohtukroonika (1967)
  • De Filippo Minu perekond (1968, diplomilavastus Rakvere Teatris)
  • Anouilh' Lõoke (1969, mängis Inkvisiitorit)
  • Bolti Mees kõikideks aegadeks (1970)
  • Tammsaare ja Olmaru Kõrboja peremees (1970)
  • Brechti ja Wuolijoki Suur‑Heikkilä peremees ja tema sulane (1978)
  • Mälgu ja Särevi Õitsev meri (1987)

Osi

  • Jass (Kitzbergi Libahunt, 1961)
  • Andrei (Tšehhovi Kolm õde, 1971)
  • Serebrjakov (Tšehhovi Onu Vanja, 1979)
  • Jaan Kaasik (Kitzbergi Veli Henn ja Hennu veli, 1979)
  • Orgon (Marivaux’ Armastuse ja juhuse mäng, 1982)
  • Richmann (Krossi ja P.‑E. Rummo Rakvere romanss, 1982)
  • Argante (Molière’i Scapini kelmused, 1983)
  • Yorki hertsog (Shakespeare’i Kuningas Richard II, 1983)
  • Di Forlipopoli (Goldoni Võõrastemaja perenaine ehk Mirandolina, 1984)
  • Sancho Panza (Švartsi Don Quijote, 1985)
  • Fitzbuttress (Ustinovi Poolel teel puu otsa, 1986)
  • Edgar (Dürrenmatti Strindbergimäng, 1986)
  • Michel (Hartogi Baldahhiinvoodi, 1987)

Kirjandus

  • E. Rauer. Tublit tuult tiibade alla. – Sirp ja Vasar, 9. juuni 1961
  • K. Soosalu. Ühest komöödiast. – Sirp ja Vasar, 20. september 1968
  • A. Reinla. „Lõoke“ Rakvere Teatris. – Rahva Hääl, 24. august 1969
  • Ü. Tonts. „Mees kõikideks aegadeks“. – Edasi, 26. aprill 1970
  • Rein Olmaru. [Intervjuu]. – Punane Täht, 2. märts 1985
  • R. Olmaru. Laupäevane kohtumine. Intervjueerinud. P. Toots. – Noorte Hääl, 2. märts 1985
  • [Nekroloog]. – Sirp, 9. aprill 1993
  • V. Käro. Kolmkümmend aastat Rakvere Teatris. – Virumaa Teataja, 25. märts 1995
  • Р. Ольмару. Самый молодой главный. [Intervjuu]. – Cоветская Эстония, 20 октября 1968 
  • Н. Храброва. Разноцветный свет сцены. – Огонек 1969, 18

Inkvisiitor – Rein Olmaru. Anouilh’ „Lõoke”. (Rakvere Teater, 1969)

Jelena Andrejevna – Laura Baumverk, Serebrjakov – Rein Olmaru. Tšehhovi „Onu Vanja”. (Rakvere Teater, 1979)

Jaan Kaasik – Rein Olmaru. Kitzbergi „Veli Henn ja Hennu veli”. (Rakvere Teater, 1979) Rein Olmaru

Maade – Erika Kaljusaar, Peremees – Kalev Korkma, Richmann – Rein Olmaru, Tiiu – Karin Peetri, Helene – Ene Piir, Linlane – Maanus Valentin. Krossi ja Rummo „Rakvere romanss”. (Rakvere Teater, 1982)

Yorki hertsoginna – Laura Baumverk, Yorki hertsog – Rein Olmaru. Shakespeare’i „Kuningas Richard II”. (Rakvere Teater, 1983)

Michel – Rein Olmaru. Hartogi „Baldahhiinvoodi”. (Rakvere Teater, 1987)

ETBL, 2000 (M. Urbsoo); täiendatud 2019