Nõgene, Endel

Endel Nõgene (9. III 1950 Tartu), dirigent ja pedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1971), Euroopa Muusikateatrite Akadeemia tegevliige (aastast 1992, 1992–2004 juhatuses). Paavo Nõgese isa.

Õppis 1961–65 Jõgeva Lastemuusikakoolis (õpetajad Jüri Pastarus ja Ilmar Lääne), lõpetas 1969 Tartu Muusikakooli trompeti- (õpetaja Kaupo Antzon) ja koorijuhtimise erialal (õpetajad Valve Lepik, Roland Laasmäe ja Aadu Regi) ning 1974 Tallinna Riikliku Konservatooriumi trompetierialal (Helmut Orusaare klass, õppis ühtlasi Roman Matsovi juhendamisel orkestridirigeerimist). Täiendas end dirigeerimises 1975–77 Leningradi konservatooriumi assistentuuris (Viktor Fedotovi klass), 1977–79 Leedu Riiklikus Ooperi- ja Balletiteatris Jonas Aleksa assistendina ning 1995/96 Alberto Zedda ja 1994–2000 Carlo Felice Cillario juures.

Mängis 1969–74 Estonia orkestris trompetit (aastast 1970 koosseisuline), oli 1974–99 Vanemuise dirigent (1980–81 ja 1987–99 muusikajuht ja peadirigent) ning 1979–82 Estonia külalisdirigent, 1982–87 ja 1999–2005 dirigent; juhatanud hiljem mõlemas teatris külalisena. Õpetanud dirigeerimist 1970–74, 1982–87 ja 2004–09 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, 1974–81 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Olnud ooperikoolituse õppejõud 1982–87 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis  ning 1997–99 Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaalis ja 2004–11 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemis ooperistuudios (aastast 1997 dotsent). Olnud 1996 Sibeliuse Akadeemia külalisprofessor ning 2000–07 Pärnus Neeme Järvi meistrikursustel tema assistent.

Toonud muusikajuhina lavale ligi 70 ooperit ja balletti (salvestisi Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis). Juhatanud Vanemuise Sümfoonikuid ja Vanemuise Kammerorkestrit (1975–2000 viimase kunstiline juht), Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, Estonia kammerorkestrit, Pärnu Linnaorkestrit, XXI Sajandi orkestrit ja Virumaa Noorteorkestrit, olnud aastast 2004 Ferenc Lehári Orkestri kunstiline juht, 2003–09 Nordic Baltic Philharmonia kunstiline nõustaja, 1989–95 ühtlasi Jyväskylä Sinfonia ja ooperi alaline külalisdirigent. Dirigeerinud nii kontserte kui ka ooperietendusi Soomes, Rootsis, Saksamaal, Armeenias, Venemaal, Lätis, Leedus, Rumeenias ja Tšehhis ning rahvusvahelistel festivalidel Aachenis, Brandenburgis, Karlsruhes jm, juhatas 1993 Vanemuise Sümfoonikuid Berliini Filharmoonia suures saalis. Dirigeerinud ka üldlaulupidudel 1993, 1994 ja 2012 Tartus ning 1999, 2004 ja 2009 Tallinnas.

Mänginud ka mitmes tantsuorkestris, kuulunud 1969–72 Olav Ehala ansamblisse (salvestisi Eesti Raadios ja Eeesti Televisioonis). Teinud dirigendina kaasa muusikafilmides (nt „Laulab Anu Kaal”, 1980; „Savoy ball”, 1985; „Sensatsioon”, 1986) ning olnud ühtlasi telefilmi „Eesmärk pühendab abinõu” (1986) režissöör-lavastaja.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1988).

Muusikajuht

  • Puccini Madame Butterfly (1975, Vilniuses 1979)
  • Zelleri Linnukaupleja (1975)
  • Tšaikovski Jevgeni Onegin (1976, 1984)
  • Delibes’i Coppélia (1976, 1978)
  • Tšaikovski Jolanthe (1977)
  • Janáčeki Jenůfa (1979)
  • R. Kangro ja Valkoneni Põhjaneitsi (1980)
  • Rossini Sevilla habemeajaja (1981, 1982 Moskvas)
  • Løvenskioldi Sülfiid (1982)
  • Künneke Onupoeg Bataaviast (1982, 2003)
  • Mozarti Figaro pulm (1983 Vanemuises)
  • Smetana Müüdud mõrsja (1983)
  • Kanderi Kabaree (1984)
  • Ojaneni Seitse venda (1988)
  • Ernesaksa Tormide rand (1988)
  • Mozarti Don Juan (1990)
  • Schönbergi Kuu-Pierrot (1991)
  • Verdi Rigoletto (1991)
  • Haydni Apteeker (1992 Jyväskylä ooperis)
  • Verdi Traviata (1993)
  • Leoncavallo Pajatsid (1994)
  • Rossini Itaallanna Alžiiris (1994)
  • Puccini Tosca (1995)
  • Gounod’ Faust (1996)
  • Rossini Tuhkatriinu (1996 Sibeliuse Akadeemia ooperistuudios)
  • Verdi Othello (1997)
  • Nielseni Maskeraad (1998)
  • Mozarti Teeseldud lihtsameelsus ehk nutikas tüdruk (2006 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudios)

Kirjandus

  • E. Nõgene. Stažöörina Vilniuses. Intervjueerinud H. Himma. – Edasi, 13. märts 1979
  • E. Taru. Vanad traditsioonid noorte kätes. – Kodumaa, 6. mai 1981
  • „Figaro pulma” eel: dirigent Endel Nõgene. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Edasi, 28. mai 1983
  • RAT Vanemuise peadirigent Endel Nõgene. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp ja Vasar, 30. september 1988
  • E. Nõgene. Tartust võiks saada kuulus muusikalinn.  Intervjueerinud K. Lomp. – Rahva Hääl, 29. juuli 1990
  • „Vanemuise” peadirigent Endel Nõgene: „Olen natuke rahutum ja kurvem, kui eelmisel hooajal”. Intervjueerinud I. Drikkit. –  Postimees, 6. juuni 1992
  • E. Nõgene. Vanemuine on Eesti muusikateater. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 12. september 1997
  • I. G. Sarapuu. Nõgene juhatas Saksamaal. – Sirp, 23. aprill 1999
  • Dirigent Endel Nõgene 50. – Eesti Päevaleht, 9. märts 2000
  • A. Põldmäe. Romantiliselt, fookuses juubilar. – Sirp, 19. märts 2010

Välislinke

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2016 (T. Mattisen)