Pandivere ja Adavere Põltsamaa nitraaditundlik ala

nitraadid

• lämmastikhappe HNO₃ soolad, vees hästi lahustuvad kristalsed ained, oksüdeerijad; kuu­mutamisel lagunevad. Leelis- ja leelismuldmetallide nitraate ning ammooniumnitraati nimetatakse ka salpeetriks. Looduses leidub nitraate tšiili salpeetri (NaNO₃) ja india salpeetrina (KNO₃). Nitraate saadakse metalle, oksiide, hüdroksiide ja mõningaid sooli lämmastikhappega ning leelisi ja sooli lämmastikoksiididega töödeldes, neid kasutatakse väetisena, värvide, klaasi, tuletikkude, ravimite, teks­tiiltoodete, lõhkeainete ja pürotehnika tootmisel.

Põllumajanduses võib lämmastikväetiste ülemäärase või ühekülgse kasutamise tagajärjel mulla nitraadisisaldus suureneda, seetõttu kogunevad nitraadid taimedesse ja leostuvad veekogudesse, soodustades seal vetikate vohamist. Puhastes looduslikes veekogudes ei ole nitraate üle 0,1 ml/l. Joogivees on nitraadisisalduse lubatud ülempiir 50 mg/l. Intensiivse väetamise korral suure­neb ka köögiviljade (nt peedi, porgandi, spinati, selleri, redise, salati) nitraadisisaldus. Kõige rohkem võib nitraadiliig ohustada alla kuue kuu vanuseid imikuid, sest nitraadid halvendavad hemoglobiini võimet transportida hapnikku, võib kujuneda methemoglobineemia. Nitraadid pidurdavad seedimist soodustavate ensüümide tege­vust ja põhjustavad seedehäireid. Nitraate kasutatakse liha- ja kalatoodetes säilitusainena. Naatrium- ja kaaliumnitraat kannavad kokkuleppelisi numbreid E251 ja E252. Euroopa Liidu maades on nitraatidedele kehtestatud ADI (ohutu päevane piirnorm) – 3,7 mg kehakaalu 1 kg kohta. Säilitatavais toiduaineis (eriti juurviljades) ja inimese organismis võivad nitraatidest tekkida väga mürgised nitritid.

• lämmastikhap­pe estrite vananenud nimetus.

Välislingid

• Lämmastikuringest, nitraadiprobleem
• L. Järv. Nitraadid toidus Naisteka kodulehel

EE 6, 1992; EME 2, 2009 (M. Paivel, T. Liebert); muudetud 2011