Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit

NSV Liidu rahvuseline ja riiklik korraldus (1984)

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, NSV Liit, lühend NSVL, riik peamiselt endise Vene keisririigi territooriumil 1922–91.

Ajalugu

15. III 1917 loobus Vene tsaar Nikolai II troonist, Oktoobrirevolutsiooniga (7. XI 1917) haarasid enamlased Vladimir Lenini ja Lev Trotski juhtimisel võimu. 1918 sõlmiti Brest-Litovskis Saksamaaga rahu. 1917–18 iseseisvusid Soome, Baltimaad, Poola ja Ukraina; 1920 vallutasid enamlased Ukraina, 1918–20 pidasid valged ja enamlased kodusõda, kehtestati uus majanduspoliitika (nep), 1921 kindlustus nõukogude võim.

1922 moodustasid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia Föderatsioon NSV Liidu. Lenini surma järel (1924) puhkesid poliitilised erimeelsused, aastaks 1929 oli kommunistliku partei peasekretär Jossif Stalin kindlustanud ainuvõimu. Nep kestis aastani 1928, järgnes esimene viie aasta plaan, põllumajanduse sundkollektiviseerimise tagajärjel surid miljonid inimesed nälga. 1930. aastail represseeriti Stalini puhastustes miljoneid inimesi, riigi vaenlastele rajati vangilaagreid (GULAG-e).

1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt); septembris 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest, NSVL idast. Soome kaotas NSVL-ile alasid Talvesõjas (1939–40) ja Jätkusõjas (1941–44), 1940 okupeeris NSVL Balti riigid, 1941 tungis Saksamaa NSVL-i, 1943 hakkas taanduma; 1945 vallutas Punaarmee Berliini. NSVL kaotas sõjas üle 20 miljoni inimese.

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (1991)

Pärast Teist maailmasõda allutas NSVL oma mõjuvõimule enamiku Ida-Euroopa maid, upitas võimule kommunistlikud parteid ja sõlmis sõprus- ja koostöölepinguid; moodustati majandusliku koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ning sõlmiti sõjaline ja poliitiline liit (Varssavi Lepingu Organisatsioon). Pärast Stalini surma (1953) massirepressioonid lõppesid. Rahvaülestõusud summutati relva jõul: 1953 Ida-Saksamaal, 1956 Ungaris ja 1968 Tšehhoslovakkias. Suurriikide suhetes oli nii kriisi (1961 Berliini müüri püstitamine, 1962 Kuuba raketikriis, 1979 tungis NSVL Afganistani) kui ka suhete paranemise aegu (1970. aastail algas desarmeerimine).

1985 alustas Mihhail Gorbatšov (aastast 1990 president) uuenduspoliitikat, laiendati demokraatlikke vabadusi ja demokratiseeriti poliitilist süsteemi, Kaukaasia vabariikides teravnesid rahvuslikud tülid. 1989 valiti osaliselt vabadel valimistel NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress, 1990 tühistati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ainuvõim.

1990. aastail kuulutasid NSVL-i vabariigid end iseseisvaks, esimestena tegid seda Gruusia ja Balti riigid. Augustis 1991 tegid vanameelsed putši, riigipöördekatse nurjas president Boriss Jeltsin, Moskvasse naasnud Gorbatšov kaotas juhtkoha Jeltsinile. Septembris 1991 tunnustas NSVL Balti riikide iseseisvust. 8. XII 1991 moodustasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ), millega liitusid ka teised endised NSVL-i vabariigid, v.a Balti riigid ja Gruusia (liitus 1993, tühistas liikmesuse 2008).

SRÜ asutamine tähendas NSVL-i lagunemist, 25. XII 1991 läks Gorbatšov erru; NSVL kui riik likvideeriti.