Boriss Nikolajevitš Jeltsin (1. II 1931 Sverdlovski oblast – 23. IV 2007 Moskva), Venemaa riigitegelane. 1990–91 Vene NFSV ja 1991–99 Venemaa Föderatsiooni president.

Lõpetas 1955 Sverdlovskis Uurali Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina. Töötas seejärel ehituse alal. Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikkusse Parteisse (NLKP; liige aastani 1990) ning siirdus 1968 parteitööle. Oli 1976–85 NLKP Sverdlovski Oblastikomitee I sekretär. 1985 läks ta Mihhail Gorbatšovi kutsel Moskvasse, sai NLKP Keskkomitee (KK) sekretäriks ning samal aastal NLKP KK Poliitbüroo liikmekndidaadiks ja Moskva parteijuhiks, kellena võitis kiiresti rahva usalduse. Kriitilise esinemise tõttu 1987 NLKP KK oktoobripleenumil ning vastuolude tõttu Jegor Ligatsoviga, kelles Jeltsin nägi reformide pidurdajat, vabastati ta Moskva parteijuhi ja Poliitbüroo liikmekandidaadi kohalt ning nimetati NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimehe I asetäitjaks. Oli aastast 1989 NSV Liidu rahvasaadik ning valiti 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks, kellena toetas ka Balti riikide taasiseseisvumispüüdlusi (eriti jaanuaris 1991 Vilniuse sündmuste aegu). Esimestel vabadel valimistel 12. VI 1991 valiti ta Venemaa presidendiks. Juhtis samal aastal augustiputši ajal demokraatlikke jõude ning oli detsembris 1991 NSV Liidu lagunemise ajal Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loojaid. Venemaa Föderatsiooni presidendina juhtis Venemaa reformipoliitikat, mis taotles üleminekut demokraatiale ja turumajandusele. Keelustas NLKP ja Venemaa KP tegevuse, kaotas 1993 nõukogud ja tõrjus vanameelsete kommunistide võimuhaararniskatsed sama aasta oktoobris. Detsembris 1993 kinnitati uus põhiseadus ja valiti parlament – Föderaalkogu. Tagasilöök tema poliitikas oli Tšetšeenimaa okupeerimine detsembris 1994 ja sellele järgnenud sõjategevus.

Töid

• Pihtimus etteantud teemal (1990)
• Записки президента (1994)

EE 13, 1999; muudetud 2012