mutt (imetaja)
Euroopa mutt
mutt (Talpa; ingl Mole, vn крот), Euraasia putuktoiduliste imetajate perekond mutlaste sugukonnast; 12 liiki. Mutid on kohastunud elama pinnases: kere on ruljas, väljapoole pööratud „peopesadega” ja tugevate küünistega eeskäpad labidjad; silmad tillukesed ja karvastikku peitunud, mõnel liigil on nad kaetud membraaniga; kõrvalesti ei ole. Karvastu on tihe ja sametjas. Pikk ninamik lõpeb kärsaga. Kärsal, sabal ja jalgadel on kompimiskarvad ehk vibrissid. Mutid toituvad selgrootuist, neid otsides uuristavad eesjäsemetega pikki käike.
Perekonna tuntuim liik on euroopa mutt (T. europae; vn eвропейский крот, ingl European Mole), tüvepikkus 12–16 cm, sabapikkus 2–4 cm, mass 80–120 g. Kuigi silmad on tal üliväikesed, on ta täiesti nägemisvõimeline. Euroopa mutt on tüüpiline lehtmetsade ja niitude asukas, kelle levila ulatub põhjas kesktaigani, lõunas stepini. Soodsas pinnases uuristab maad kuni 20 cm minutis. Tegutseb järjest 3–4 tundi, seejärel puhkab sama kaua. Tema urusüsteem on ulatuslik ja keerukas, sageli mitmekorruseline. Alalised urud võivad paikneda sügavamal kui 1 m. Magamiskambrid on soojaks vooderdatud. Tema tegutsemist reedavad pinnasel paiknevad iseloomuilikud koonusjad mullahunnikud. Mõne hunniku keskel on auk – selle kaudu käib loom urustikust välja. Pesakonnas on 2–9 poega (keskmiselt 3–4 poega), vastsündinud on paljad ja pimedad. Sööb vihmausse (talvel 90% toidust), putukate vastseid, limuseid jm. Loob ka toiduvaru (kogub vihmausse, muutes nad liikumisvõimetuks: hammustab keha eesotsa ära). Mõnel pool on muti nahad hinnas ja ta on karusloom. Eluiga kuni 7 aastat.
Vaata ka seotud artikleid
Kirjandus
- D. W. MacDonald, P. Barrett. Euroopa imetajad. Tallinn, 2002
- A. Kirk. Eesti imetajad. Õppevahend bioloogiaosakonna üliõpilastele. Tartu,1990
Välislingid
EE 6, 1992; muudetud 2011
