Merits, Karl

Karl Merits (ka Meerits; 4. VI 1885 Võisiku vald, Kolga-Jaani kihelkond – 17. I 1979 Tallinn), näitleja, laulja (tenor) ja lavastaja. Oli abielus Lydia Merits-Sepaga. Vanemad piimatalurentnikud. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1956).

Õppis Narvas Aleksandri ja Vladimiri õigeusu kiriku koolis, laulmist Tenno Vironi, Aleksander Arderi ja Armanda degli Abbati juures.

Mängis 1910–13 Tallinnas Valvaja, Lootuse ja Pandorini seltsi näitetruppides, oli 1913–24 ja 1926–33 (vaheaegadega) Estonia koorilaulja ja näitleja, 1925–26 Endla näitleja, 1933–34 Ugala teatrijuht ja näitleja, seejärel esines Estonias, oli 1937–40 Haridusliidu ja 1940–41 Rahva Kunstilise Isetegevuse Keskmaja konsultant ja inspektor, 1942–44 Rakvere Teatri kunstiline juht ja direktor, 1945–47 Narva Teatri (Paides) ja 1947–49 Kuressaare Teatri lavastaja, hiljem lühemat aega Tallinnas ja Harjumaal näiteringijuht.

Lavastusi

  • Puccini Tosca (1933 Ugalas)
  • Kálmáni Tsirkusprintsess (1933 Ugalas)
  • Benatzky Kolm musketäri (1933 Ugalas, mängis Athost)
  • Künneke Õnnelikku reisi (1934)
  • Rutoffi Väimehed (1934)
  • Pakkala Parvepoisid (1942)
  • Vilde Side (1942 ja 1946, mängis viimases Köpket)
  • Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus (1942, mängis Rudolf Ikkat)
  • Mälgu ja Särevi Õitsev meri (1942)
  • Tammsaare ja Särevi Karin ja Indrek (1943)
  • Raudsepa Vedelvorst (1943)
  • Tammsaare ja Särevi Kõrboja peremees (1945)
  • Ibseni Nora (1946 ja 1948)
  • Simonovi Vene küsimus (1947 Narva Teatris, mängis McPhersonit)
  • Ostrovski Hiline armastus (1948)
  • Lutsu ja Särevi Äripäev (1949)

Osi

  • Dietrich (Reitereri ja Straussi Kevade õhk, 1916)
  • Jüri Ahvenas (Kitzbergi Püve talus, 1916)
  • Leontin (Nelsoni Kõrgus lõbutseb, 1917)
  • Simeon (Méhuli Joosep Egiptuses, 1919)
  • Stefan (Falli Lõbus talupoeg, 1919)
  • Ernest (Michaelise Revolutsiooni pulm, 1921)
  • Bolo (Nedbali Poola veri, 1925)
  • Alfredo (Verdi Traviata, 1927 Endlas)
  • Oleander (Raudsepa Sinimandria, 1927 Estonias)
  • Adam (Molnári Mäng lossis, 1928)
  • Rotschild (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1930)
  • Morbus (Offenbachi Orpheus allilmas, 1933 Estonias)

Kirjandus

  • Uusi tööjõude E. Haridusliidus. – Areng 1938, 8
  • K. Laane. [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 26. jaanuar 1979
  • E. Purje. Meenutusi Kuressaare Teatri päevilt. 3. – Meie Maa, 4. veebruar 2004
  • M.-A. Jõesaar, H. Last. Üks teater kahes linnas. Paide, 2006
  • H. Leppik. Ugala aja lugu. Viljandi, 2006
  • M. Pesti. Kuressaare teatrielu. Kuressaare, 2014

Välislink

Simeon – Karl Merits. Mehuli „Joosep Egiptuses”. (Estonia, 1919)

Mari – Lilli Laoniidu, Köster – Karl Merits. Mälgu „Neitsid lampidega”. (Ugala, 1933)

Porthos – Aleksander Mälton, Athos – Karl Merits, Aramis – Heino Uuli. R. Benatzky „Kolm musketäri”. (Ugala, 1933)

Toatüdruk Honey Turner – Lydia Tall, Howard Merrick – Karl Merits. Gow ja d’Hussaud’ „Sügavad juured”. (Kuressaare Teater, 1947)

Richard Miilas – Karl Merits, Värihein – Veli Aarma. Jakobsoni „Elu tsitadellis”. (Kuressaare Teater, 1948)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017