Mei, Natalie

A. Alla

Natalie Mei (ka Nat, ka Mey; 10. I 1900 Liepāja – 29. VII 1975 Tallinn), teatrikunstnik, raamatugraafik ja pedagoog. Kunstnike Liidu (1958) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1968). Juhan Mei tütar, Kristine Mei ja Lydia Mei õde. Onu Madis Mei.

Asus 1912 Eestisse. Lõpetas 1917 Tallinna tütarlastegümnaasiumi, õppis 1918 Petrogradi Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja Nikolai Triigi juures, lõpetas 1922 kunstikooli Pallas joonistusõpetajate kursused ja 1924 Nikolai Triigi maaliateljee. Töötas 1924–25 Võru Õpetajate Seminaris ja 1925–40 Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumis õpetajana. Oli 1929–35 ja 1944–56 Estonia kostüümikunstnik (1930–35 rõivastusala juhataja, teinud ka lavakujundusi) ning 1940–64 Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (1944–46 ja 1950–64 tekstiilikateedri juhataja). Teinud kostüümikavandid filmile „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1964, Tallinnfilm). Esinenud isikunäitustega, illustreerinud raamatuid (Bornhöhe „Kuulsuse narrid”, 1941).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1945).

2001. aastal loodi Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Professor Natalie Mei Fond, et taasväärtustada kavandikultuuri. Alates 2005. aastast annab Eesti Teatriliit välja Natalie Mei nimelist auhinda muusikalavastuse lava- ja kostüümikujunduse eest.

Kostüümikujundusi

  • Verdi Othello (1929)
  • Suppé Boccaccio (1929)
  • Shakespeare’i Torm (1929)
  • Mussorgski Boriss Godunov (1930)
  • Wagneri Tristan ja Isolde (1933)
  • Ábrahámi Savoy ball (1933)
  • Ardna Tütarlaps kodumaata (1934)
  • Stolzi Veenus siidis (1934)
  • Tammsaare Juudit (1936 Endlas ja 1939 Draamateatris)
  • Molière’i Ebahaige (1936 Draamateatris, ka lavakujundus)
  • Nielseni Lakšmi (1937 Estonias)
  • Puccini Turandot (1939 Estonias)
  • Glieri Punane moon (1939 Estonias)
  • Verdi Traviata (1941 Estonias)
  • Kitzbergi Libahunt (1941 Draamateatris)
  • Lagerlöfi Gösta Berling (1942 Draamateatris)
  • Hauptmanni Kopranahkne kasukas (1942 Estonias)
  • Tubina Kratt (1944)
  • Shakespeare’i Hamlet (1945)
  • Tšaikovski Padaemand (1946)
  • Millöckeri Kerjusüliõpilane (1947)
  • Morozovi Doktor Aibolit (1950, ka lavakujundus)
  • Prokofjevi Romeo ja Julia (1951, ka lavakujundus)
  • Mozarti Don Juan (1952, ka lavakujundus)
  • Bizet’ Carmen (1955, ka lavakujundus)
  • Kivi Nõmmekingsepad (1960 Draamateatris, ka lavakujundus)
  • E. Kapi Talvemuinasjutt (1960 Estonias, ka lavakujundus)

Kirjandus

  • E. Pihlak. Natalie Mei. Tallinn, 1962
  • V. Haas. Natalie Mei looming teatris 1929–1954 (Käsikiri, asub Eesti Kunstiakadeemias)
  • A. Vaga. Eesti naiskunstnike loomingust. – Varamu 1939, 8
  • N. Raid. Fantaasiarikkus ja elutunnetus kostüümikunstis. – Edasi, 9. september 1962
  • F. Matt  Eesti teatri lavapilt. Tallinn, 1969
  • V. Haas, B. Blinov. Armas Natalie Mei! – Sirp ja Vasar, 10. jaanuar 1975
  • M. Levin. Natalie Mei. – Teater. Muusika. Kino 1982, 3
  • Kolm õde, kolm kunstnikku. – Nõukogude Hiiumaa, 7. jaanuar 1988
  • M. Levin. Teatraalne Nat Mei. – Sirp, 10. märts 2000
  • K. Stahl. Rajoja rikkomassa – urbaanin elämän representaatiot. Viron naistaiteilijoiden tuontannossa 1920-luvulla. Turku, 2005
  • K.-A. Püüman. Teatrikunstnikud. Enne Teist maailmasõda alustanud. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • K. Kivimaa. Kunstnik, naisesus ja „naiselik“ kunst. – Eesti kunsti ajalugu. 5, 1900–1940. Tallinn, 2010
  • K. Stahl. Kultuuriruum ja Natalie Mei prostitutsiooniteemalised joonistused. – Kunstiteaduslikke Uurimusi 2011, 1/2

Postkaardikogumikud

  • K.-A. Püüman, S. Raid. Kavandist kostüümini. Rahvusooper Estonia 100. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Tallinn, 2006
  • K.-A. Püüman, S. Raid  Nii ja naa. Tuntud lastelugude tegelasi eesti teatrikunstnike kavanditelt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Tallinn, 2009
  • K.-A. Püüman, S. Raid  Rendez-vous Nataga. Kostüümikunstnik Natalie Mei 1900–1975. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Tallinn, 2010

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T174

Välislinke

 EE 14, 2000; ETBL, 2000 (H. Einas); täiendatud 2016