Mandri, Heino

Heino Mandri (11. IX 1922 Kohtla‑Järve – 3. XII 1990 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1956) ja Eesti Kinoliidu liige (1968). Isa autojuht‑lukksepp. Oli aastast 1956 abielus Laine Vagaga

Õppis 1930–40 Jakob Westholmi gümnaasiumis, lõpetas 1941 Tallinna 7. keskkooli ja 1946 Draamastuudio eriklassi. Töötas 1941–43 ja 1944–48 Estonias, 1943–44 Narva Teatris, 1954–58 Ugalas, 1958–66 ja 1975–90 Draamateatris ning 1966–75 Noorsooteatris. Oli 1948–54 represseerituna vangis Kirovi oblastis. Mänginud enam kui 30 filmis („Kutsumata külalised”, 1959; Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1964; Ukuaru”, 1973; Aeg elada, aeg armastada”, 1976; Indrek”, 1975, kõik TallinnfilmDokument R””, 1984, Valgevene), kuuldemängudes (Don Carlos”, 1959; Timon Ateenast”, 1982) ja telelavastustes (Öisel merel”, 1977; Kala neljale”, 1979; Soolo tornikellale”, 1980), tuntud luuleesitajana.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1982), Eesti NSV rahvakunstnik (1986). Eesti NSV riiklik preemia 1982. 

Osi

Elmire – Silvia Laidla, Tartuffe – Heino Mandri. Molière’i „Tartuffe“ (Draamateater, 1965)

  • Kalda Sass (Mälgu ja Särevi Õitsev meri, 1941)
  • Egmont Clausen (Hauptmanni Enne päikese loojangut, 1943 Estonias)
  • Tolari (Pakkala Parvepoisid, 1943 Narva Teatris)
  • Fortinbras ja I näitleja (Shakespeare'i Hamlet, 1945, Noorsooteatris 1966)
  • William (Sheridani Keelepeksu kool, 1945)
  • Tiudur (Hindi Tagaranna meeste kalakuunar, 1947)
  • Dr. Harry (Shaw' Lese majad, 1955)
  • herr Perpentikkel (Kitzbergi ja Toona Veli Henn ja Hennu veli, 1957)
  • Osvald (Ibseni Kummitused, 1958 Ugalas)
  • Thomas (Zweigi Maja mere ääres, 1958 Ugalas)
  • Rodolfo (Milleri Vaade sillalt, 1958 Draamateatris)
  • Don Carlos (Schilleri Don Carlos, 1959)
  • Nimetu (Tammsaare Juudit, 1960)
  • Miilinõmm (Tammsaare ja Panso Inimene ja jumal, 1962)
  • Kärt (Lutsu Tagahoovis, 1963)
  • Tartuffe (Molière’i Tartuffe, 1965)
  • George (Steinbecki Hiirtest ja inimestest, 1966 Draamateatris)
  • Kreon (Anouilh’ Antigone, 1967)
  • osatäitja (Puškini Jevgeni Onegin, 1967)
  • Christian (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1968)
  • õpetaja Laur (Lutsu, Panso ja Küla Kevade, 1969)
  • Gregers Werle (Ibseni Metspart, 1969)
  • Filmirežissöör (Skowronski Õnneseen, 1969)
  • Willy Loman (Milleri Proovireisija surm, 1970)
  • Major (Örkény Tót, Major ja teised, 1971)
  • Thomas Becket (Anouilh’ Becket ehk Jumala au, 1972)
  • Solness (Ibseni Ehitusmeister Solness, 1974)
  • Golaud (Maeterlincki Pelléas ja Mélisande, 1975 Draamateatris)
  • Rubek (Ibseni Kui me, surnud, ärkame, 1976)
  • Neljas Kuningas (Kaplinski Neljakuningapäev, 1977)
  • Claudius (Shakespeare’i Hamlet, 1978)
  • Andres (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1978)
  • Jaak (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1979)
  • Eugen Jannsen (Krossi Pöördtoolitund, 1979)
  • Kreutzwald (Undla‑Põldmäe Viru laulik ja Koidula, 1982)
  • Maurus (Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm, 1984)
  • Jaan Pommer (Traadi Pommeri aed, 1985)
  • Vöörman (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987)

Helikandjaid

  • J. Kross. Pöördtoolitund (LP, 1982)
  • J. LiivValik luulet (LP, 1969)
  • L. PrometValik proosat ja luulet. R. ParveValik luulet (LP, 1975)
  • G. SuitsValik luulet II (LP, 1971)
  • Anton Hansen Tammsaare (LP, 1977)
  • A. PärtMaailma samm (CDR, 2005)

Kirjandus

  • A. Liives. Heino Mandri. – Õhtuleht, 11. juuni 1963
  • M. Stein. Kuuldeportreesid raadioteatris. – Teatrimärkmik 1965–67
  • K. Kask. Kuningate vahetusest ja kasutegurist. – Sirp ja Vasar, 29. september 1967
  • R. Reiljan. Esimeseks, teiseks ... tuhandendaks – näitlejatöö. – Noorte Hääl, 31. märts 1968; Vikerkaarepüüdjad. Tallinn,1974
  • M. Stein. Ääremärkusi Mandri proovireisijast. – Teatrimärkmik 1970/71
  • V. Tobro. Mõtteline ja emotsionaalne. – Kultuur ja Elu 1971, 2
  • L. Tormis. Töörõõmu ja osasaamise rõõmu. – Rahva Hääl, 9. september 1972
  • R. Neimar. Üldiselt teadaolevat Heino Mandrist ilma juubelijututa. – Kodumaa, 13. september 1972
  • M. Stein. „Ehitusmeister Solness“ aastast 1974. – Teatrimärkmik 1973/74
  • V. Kalda. 20 aastat ekraanil. – Noorte Hääl, 7. september 1977
  • S. Levin. Valik teatriartikleid. Tallinn, 1978
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
  • M. Sööt. Veel üks Koidula kiri Kreutzwaldile. – Teater. Muusika. Kino 1982, 6
  • I. Ever. Armastuskiri Heino Mandrile. – Sirp ja Vasar, 10. september 1982
  • L. Ulfsak. Noorema kolleegi pilguga. – Sirp ja Vasar, 10. september 1982
  • L. Vellerand. Ühest teemast Heino Mandri loomingus. – Tundelised teatriportreed / L. Vellerand. Tallinn, 1984
  • Vastab Heino Mandri. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1986, 9
  • [Nekroloog]. – Reede, 7. detsember 1990
  • M. Mikiver. [Nekroloog]. – Reede, 14. detsember 1990
  • L. Tormis. Ikka oma aiast. – Sirp, 8. veebruar 1991
  • J. Kross. Hüvastijätuks Heino Mandriga. – Teater. Muusika. Kino 1991, 4
  • Näitlejakroonika: Heino Mandri 11. IX 1922 – 3. XII 1990. – Teater. Muusika. Kino 1991, 4
  • L. Vellerand. Purustatud sidemed, laiali pillutatud saatused. – Teatrielu ’95
  • M.-M. Koppel. KGB hammasrataste vahel – Heino Mandri. – Teater. Muusika. Kino 1998, 10
  • M. Kõiv. Ehitaja Solness. – Teater. Muusika. Kino 2002, 8/9; Luhta-minek / M. Kõiv. Tartu, 2005
  • L. Vellerand. Proovireisijast müügimeheni. – Teatrielu 2006
  • I. Vaher. Hetki elust ja lavalt. Heino Mandri. – Enne ja nüüd. Muuseumi ringreisid 2008–2009–2010. Tallinn, 2011 (Aegkiri; 4)
  • Л. Веллеранд. По велению собственной природы. – Cоветская Эстония, 21 ноября 1981

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T522

Välislinke

Tolari – Heino Mandri, Maija – Lydia Bock. Pakkala „Parvepoisid“ (Narva Teater, 1943)

Dr. Harry – Heino Mandri, Blanche – Inge Urmi. Shaw´ „Lese majad“ (Ugala, 1955)

Osvald – Heino Mandri, Helene Alving – Leida Aru. Ibseni „Kummitused“ (Ugala, 1956)

Tšang-lin – Heino Mandri, Mung-Lang – Inge Urmi. Li-Tsing-Tao „Kriidiring“ (Ugala, 1957)

Elisabeth – Linda Rummo, Don Carlos – Heino Mandri. Schilleri „Don Carlos“ (Draamateater, 1958)

Kapral – Alfred Rebane, Soin – Hugo Laur, Trumli-Sass – Ants Jõgi, Kärt – Heino Mandri, Trei – Franz Malmsten. Lutsu „Tagahoovis” (Draamateater, 1963)

Agika – Marje Metsur, Major – Heino Mandri, emand Tót – Lisl Lindau. Örkény „Tót, major ja teised” (Noorsooteater, 1971)

Halvard Solness – Heino Mandri, Hilde Wangel – Mari Lill. Ibseni „Ehitusmeister Solness” (Noorsooteater, 1974)

Ees Ester Pajusoo, Helle Pihlak, Ellen Liiger, Ellen Alaküla, taga Jüri Karindi, Heino Mandri, Martin Veinmann, Tõnu Mikiver, Aare Laanemets. Kitzbergi „Tuulte pöörises” trupp. Draamateater, 1979

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017