kaurilised (Gaviiformes; ingl loons, ka divers, vn гагары), umbes hanesuuruste veelindude selts; 4 (5) liiki. Elutsevad põhjapoolkera tundra- ja metsavööndi piirkonnas meredel, järvedel ja suurtel rabalaugastel. Kauriliste isas- ja emaslinnud on ühesugused, neil on sale keha, pikk sirge kael, odaterav nokk ja väike kooniline saba. Tumedal seljapoolel on tihedalt valgeid tähne või ruute, peas liigomane muster, kõhualune valge. Puhkesulestikus lindudel ja noortel sellist sulestikumustrit ei ole ja nende sulestik on ülalt tumedam ja alt heledam ilma silmapaistvate erisusteta. Tiivad on väikesed, jalad asetsevad kere tagaosas, luud ei sisalda õhuruume. Varbad on ühendatud ujulestadega. Nad on väga head ujujad ja sukeldujad, hädaohu korral viibivad kaua vee all. Nad isegi magavad vee peal.  Maismaale tulevad ainult pesitsemise ajaks.

• Eestis on kohatud nelja liiki kaurilisi. Järvekaur on meil haruldane haudelind ja harilik läbirändaja (looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) äärmiselt ohustatute kategooria liik), punakurk-kaur on juhuslik haudeIind ja harilik läbirändaja (looduskaitse III kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) Eesti loodusest hävinute kategooria liik), jääkaur eksikülaline, tundrakaur peaaegu iga-aastane haruldane läbirändaja.

EE 4, 1989; muudetud 2012