Kaljuste, Ülle

Ülle Kaljuste (aastani 1981 Side; 10. IV 1957 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1982) ja Näitlejate Liidu liige (1994). Isa insener, ema raamatupidaja. Olnud abielus Tõnu Kaljustega. Andres Kaljuste ema.

Lõpetas 1975 Tallinna 2. Keskkooli ja 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1980–89 Vanalinnastuudios ja aastast 1998 Eesti Draamateatris, vahepeal olnud vabakutseline. Mänginud telelavastustes („Mona Lisa”, 1983; „Lumekuninganna”, 1986;  „Sa oled koor minu kohvis”, 1999, „Stella Stellaris”, 2000), paljudes filmides („Savoy ball”, 1985; „Keskea rõõmud”, 1987; „Äratus”, 1990; „Regina”, 1990; „Noorelt õpitud”, 1992, kõik Tallinnfilm; „Need vanad armastuskirjad”, 1992, Freyja Film, Eesti Televisioon; „Koera surm”, 1998, OMAfilm, Eesti Telefilm; „Idioot”, 2011, Homeless Bob Production; „Perekonnavaled”, 2016, Filmivabrik) ja teleseriaalides („Salmonid”, 1993–95; „V.E.R.I.”, 1995–97; „Kelgukoerad”, 2006–09; „Õnne 13”, aastast 2012). Esinenud Eesti Raadio lugemistundides ja kuuldemängudes („Üks udune päev”, „Maailma parim küla”, mõlemad 2008), dubleerinud animatsioonfilme („Imelised”, 2004; „Charlotte koob võrku”, 2006)

Naisnäitleja preemia 1994, sõnalavastuste žürii eripreemia 2001,naisnäitleja auhind 2006,Raadioteatri näitlejaauhind 2009. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2011).

Osi

  • donja Elvira (Molière’i Don Juan, 1980, diplomilavastus Ugalas)
  • Viviane (Chesnot’ Kes aevastas?, 1981)
  • Monika Stettler (Dürrenmatti Füüsikud, 1981)
  • Maria (Zlotnikovi Naiskond, 1982)
  • Tütar (Merežko Anekdoot, 1983)
  • Tütarlaps (Kalli Lõunavaheaeg, 1984)
  • Krahvinna (Anouilh’ Tuuleiil, 1984)
  • Jacqueline Giraux (Magnier’ Unerohi, 1985)
  • Rita (De Filippo Silinder, 1985)
  • Roxane (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1986)
  • Linnapealiku naine (Gogoli Revident, 1987)
  • Arst (Merežko Naistelaud „Jahisaalis”, 1989)
  • Margaret (Williamsi Kass tulisel plekk-katusel, 1990 Ugalas)
  • Jacinthe (Bricaire’i ja Lasaygues’i Silme ees läheb mustaks ehk Kentsakas meesterahvas, 1990 Draamateatris)
  • Vassilissa (Gogoli ja Hermaküla Südaöö (Vii), 1990 Draamateatris)
  • Ida (Capote’i ja Raidi Rohukannel, 1991 Ugalas)
  • Marie Curie (Fenwicki Härra Schützi aumärgid, 1992 Vanalinnastuudios)
  • Hedda Gabler (Ibseni Hedda Gabler, 1993 Draamateatris)
  • Puskari-Emma ja Fina (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1994 Draamateatris)
  • Gratia (Baueri Ühe võõra silmades, 1995 Draamateatris)
  • Jelena Andrejevna (Tšehhovi Onu Vanja, 1996 Draamateatris)
  • Tea (T. Lindgreni ja Pedajase Mao tee kalju peal, 1998)
  • Judith (Frieli Aristokraadid, 2000, preemia festivalil Draama 2001)
  • proua Robinson (Johnsoni Elluastuja, 2002)
  • Olive Madison (Simoni Suured tüdrukud ei nuta, 2003)
  • proua Sowerberry (Barti Oliver!, 2003 Vanalinnastuudios)
  • Mamma (Tätte Latern, 2004, Nargen Opera, rühmatöö)
  • Stevie (Albee’ Kits ehk Kes on Sylvia?, 2004)
  • Angela (Aroni Minu oivaline lahutus, 2005, näitlejaauhind)
  • proua Savi (Kivirähki Adolf Rühka lühikene elu, 2005)
  • Naine (Carri Naine ja hirmutis, 2007)
  • Charlotte (Bergmani Sügissonaat, 2008)
  • Mary Cavan Tyrone (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 2008)
  • Lucille Cadeau (Ayckbourni Aiapidu, 2009, Kell Kümme)
  • Barbara Fordham (Lettsi Augustikuu, 2010)
  • Madle (Tuuni Umb ehk Hirmus veretöö Läänemerel / Jaan Umbi lugu, 2011)
  • Clara (Walshi Uus elektriline tantsusaal, 2012)
  • proua Beyer (Stoppardi Utoopia rannik. I osa. Teekond, 2013 Tallinna Linnateatris)
  • Marianne (Mannheimeri Viimasel minutil, 2015)
  • Grace Stiles (Ziegleri Grace ja Glorie, 2015, Sundown Entertainment)
  • Galerist (Houellebecqi Kaart ja territoorium, 2015)
  • Galja, Valja (Toompere Onu Aare, 2016)
  • Amm (Halli, Normani ja Stoppardi Armunud Shakespeare, 2016)
  • Maša Kos (Štivičići Kolm talve, 2017)
  • Zinaida Savvišna (Tšehhovi Ivanov, 2017)

Helikandjaid

  • V. Beekman. Aatomik ja küberneetiline karu (CD, 2008)
  • A. Kivirähk. Kaka ja kevad (2 CD-d, 2010)

Kirjandus

  • L. Vellerand. Miks Cyrano, miks mitte Hamlet? – Rahva Hääl, 1. märts 1987
  • Ü. Tonts. Tõelist inimkogemust tabamas. – Teater. Muusika. Kino 1991, 3
  • Ü. Kaljuste. „Kõiki oma saladusi ei saa ma avaldada”. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 17. oktoober 1992
  • E. Linnumägi. Raadiumi avastas Georgette. – Postimees, 5. jaanuar 1993
  • Ülle Kaljuste: Mulle meeldib mängida teisi inimesi. Intervjueerinud J. Laulik. – Esmaspäev, 15. november 1993
  • M. Visnap. Näitleja ja ta roll: Ülle Kaljuste ja Hedda Gabler. – Teater. Muusika. Kino 1994, 1
  • Hedda Gabler – Ülle Kaljuste. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 22. aprill 1995
  • A. Mäe. Ülle Kaljuste otsib teravaid elamusi. – Virumaa Teataja, 27. september 1997
  • K. Herkül. Ülle Kaljuste 45. – Postimees, 10. aprill 2002
  • K. Leesmend. Diiva. – Stiil 2002, 8
  • A. Saro. (Stereo)tüüpide fenomenoloogiast ühiskonnas ja kunstis. – Teatrielu 2005
  • Ülle Kaljuste: Ma kartsin töötuks jääda. Intervjueerinud J. Kulli. – SL Õhtuleht, 25. veebruar 2005
  • Piinarikkad eneseületused. Intervjueerinud P. Pullerits. – Postimees : AK, 7. aprill 2007
  • Kuraditosin näitlejat hiirelõksus. Koostaja P.-R. Purje. Tallinn, 2007
  • A. Keil. Ülle Kaljuste. – Eesti Päevaleht, 7. aprill 2007
  • P.-R. Purje. Teel taevatundmise poole. – Teatrielu 2008
  • T. Suvi. Ülle Kaljuste öeldud ja ütlemata sõnad. – Eesti Naine 2008, 6
  • P.-R. Purje. Raadioteatri näitlejaauhind 2008 – Ülle Kaljuste. – Sirp, 17. aprill 2009
  • E. Haidak. Sügisesed lood. – Muusa 2011, 11
  • P.-R. Purje. Vananemise talutav kergus. – Sirp, 6. veebruar 2015
  • Ülle Kaljuste: traagilises on alati koomilist. Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees : Arter, 11. juuli 2015
  • M. Mikomägi. Ülle Kaljuste – matroon ja huligaan. – Maaleht, 10. märts 2016

Välislinke

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2017 (T. Truuvert)