Kaljola, Johannes

Johannes Kaljola (aastani 1937 Nolk; 12. X 1900 Jamburg, Peterburi kubermang – 31. V 1954 Tallinn), näitleja. Aleksander Niine vend. Isa ehitusmeister.

Lõpetas 1924 Draamastuudio teatrikooli. Töötas 1924–29 ja 1930–53 Draamateatris (1925–37 Draamastuudio Teater) ning 1929–30 Ugalas (ka lavastanud), 1946–51 oli ühtlasi Eesti Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud. Mänginud kuuldemängudes („Vargamäe”, 1952).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1945).

Lavastusi

  • Neumanni Patrioot (1929)
  • Raudsepa Mikumärdi (1930, mängis Jaak Jooramit)
  • Dickensi Kilk koldel (1930 Ugalas)

Osi

  • Michael Kramer (Hauptmanni Michael Kramer, 1924)
  • Kreon (Sophoklese ja Hofmannsthali Kuningas Oidipus, 1924)
  • Vestmann (Vilde Pisuhänd, 1924)
  • don Juan (Shakespeare’i Palju kära ei millestki, 1926)
  • Heinrich (Kitzbergi Neetud talu, 1927)
  • Timofei (Hauptmanni Elga, 1929)
  • Rästas (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1929 Ugalas)
  • Napoleon (Hasencleveri Napoleon lööb sekka, 1931)
  • Pearu (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1932 ja 1951, Vargamäe vanad ja noored, 1935 ja 1942)
  • Uldelemb (Visnapuu Otepää all, 1933)
  • Lauri (Kivi ja Kallio Seitse venda, 1934)
  • Voitinski (Tammsaare ja Särevi Härra Mauruse I järgu koolis, 1935)
  • Joosep Toots (Lutsu ja Särevi Suvi, 1937, ja Tootsi pulm, 1938)
  • Mr. Hobbs (Burnetti ja Särevi Väike lord Fauntleroy, 1938)
  • Jeeter Lester (Caldwelli ja Kirklandi Tubakatee, 1939)
  • Farnese (Nowaczyński Tseesar ja inimene, 1940)
  • Luka (Gorki Põhjas, 1941)
  • doktor Rank (Ibseni Nora, 1943)
  • Lear (Shakespeare’i Kuningas Lear, 1945)
  • Kaval-Ants (Tammsaare ja Panso Põrgupõhja uus Vanapagan, 1945 ja 1953)
  • Talanov (Leonovi Vallutusretk, 1945)
  • Nikanor (Pogodini Inimene relvaga, 1949)
  • Bobtšinski (Gogoli Revident, 1949)
  • Vesiroos (Tammsaare ja Särevi Pankrot, 1950)
  • Žantõk (Müsrepovi Laul armastusest, 1951)
  • Corinnus (Shakespeare’i Nagu teile meeldib, 1952)

Kirjandus

  • J. Kaljola. Püssid ja kuulipildujad „Draamastuudio” laval: [Kolmas kompanii]. Intervjueerinud A. V. [A. Vesilo]. – Uus Eesti, 29. august 1936
  • Johannes Kaljola 15 a. laval. – Järva Teataja, 9. september 1936
  • Johannes Kaljola 15 aastat kutseline näitleja. – Uus Eesti, 26. september 1936
  • W. Mettus. Siis on kõik vait... Johannes Kaljola Jeeter Lesterina „Tubakatees”. – Teater 1939, 7
  • Kla [J. Kokla]. „Vargamäe vanad ja noored” „Eesti Draamateatris”. – Postimees, 11. november 1942
  • Riikliku Draamateatri juubelipäevadel. – Sirp ja Vasar, 22. detsember 1945
  • O. Põlla. „Vargamäe”. – Sirp ja Vasar, 15. detsember 1951
  • [Nekroloog.] – Sirp ja Vasar, 4. juuni 1954
  • L. Leet. Johannes Kaljola 1900-1954. – Punane Täht, 20. oktoober 1970
  • L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
  • L. Kirepe. Johannes Kaljola mälestusõhtu. – Õhtuleht, 15. mai 1984

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T 110

Välislinke

Johannes Kaljola, Frieda Marie Rosenberg. Lehár „Sinimasuur”. (Ugala 1930)

Oru Pearu – Johannes Kaljola. Tammsaare ja Särevi „Vargamäe”. (Draamateater, 1932)

Kiir – Olev Eskola, Toots – Johannes Kaljola. Lutsu ja Särevi „Suvi”. (Draamateater, 1937)

Mr. Hobbs – Johannes Kaljola, Cedrik – Salme Reek. Burnetti ja Särevi „Väike lord Fauntleroy”. (Draamateater, 1938)

Teele – Aino Talvi, Toots – Johannes Kaljola. Lutsu ja Särevi „Tootsi pulm”. (Draamateater, 1938)

Jeeter Lester – Johannes Kaljola. Caldwelli ja Kirklandi „Tubakatee”. (Draamateater, 1939)

Bubnov – Jaan Mürk, Luka – Johannes Kaljola. Gorki „Põhjas”. (Draamateater, 1941)

Narr – Alfred Mering, Kuningas Lear – Johannes Kaljola. Shakespeare’i „Kuningas Lear”. (Draamateater, 1945)

Dobtšinski – Aleksander Mägi, Bobtšinski – Johannes Kaljola. Gogoli „Revident”. (Draamateater, 1949)

ETBL, 2000 (E. Purje); täiendatud 2017