Tagasi ETBL-i avalehele

Hüseynov, Çingiz

Çingiz Hüseynov [tšingijz hüsejnov] (venepäraselt Tšingiz Gusseinov; 20. IV 1929 Bakuu), Aserbaidžaani ja Vene kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija, filoloogiadoktor (1978), professor (1980); Aserbaidžaani teeneline kunstitegelane (1989).

Elas aastast 1949 Moskvas, aastast 2014 Iisraelis, kirjutab vene ja aserbaidžaani keeles.

Lõpetas 1952 Moskva ülikooli ja 1956 NSV Liidu teaduste akadeemia idauuringute instituudis aspirantuuri.

Oli 1955–71 NSV Liidu kirjanike liidu Aseraidžaani komitee aseesimees, 1972–91 NLKP keskkomitee ühiskonnateaduste akadeemia kateedrijuhataja asetäitja, dotsent, professor. Aastast 1991 Venemaa kultuuri- ja kunstitöötajate ümberõppe akadeemia ja 1996–2012 Moskva ülikooli vene filoloogia teaduskonna õppejõud. Esinenud loengutega Venemaa rahvaste kultuurist Ameerika Ühendriikides, Eestis (2009), Prantsusmaal, Türgis jm.

Kirjutanud enam kui 30 novelli, jutustust ja romaani, käsitlenud enamasti tänapäeva pinevaid kõlbelis-sotsiaalseid probleeme ja konfliktsituatsioone. Saanud tuntuks originaalse vormi ja teravdraamatilise süžeega romaanidega: „Muhamed, Mamed, Mämiš” (1975, e. k 1979), milles analüüsib maffialaadsete võimustruktuuride aluseid ja „Perekonnasaladused” (1986), mille keskmes on kõrge võimukandja suguvõsa, kes allakäivas ühiskonnas püüab kehtestada oma reegleid ja norme. Mitmes teoses käsitleb Venemaa ja Kaukasuse riikide suhteid. Romaanis „Fataalne Fätäli” (1983) analüüsib piirkonna keerulisit olukorda 19. sajandi lõpus, näitab mässumeelsuse tekke paratamatust tsaarivalitsuse julma koloniaalpoliitika, Kaukaasia sõdade ja Šamil juhitud vabadusvõitluse tingimustes. Romaani „Doktor N” (1998) teema on Venemaa ja Kaukasuse piirkonna saatus 20. sajandi alguses. Romaanis „Et purunenud kannust vesi välja ei voolaks” näitab prohvet Muhhamadi taevassemineku süžee abil rahvuste ja religioonide vastandumise ohtlikkust, rõhutab üksteisemõistmise ja rahu vajalikkust.

Tuntud ka kriitikuna ja kirjandusteadlasena, avaldanud teaduslikke uurimusi kakskeelsest ja mitmerahvuselisest nõukogude kultuurist ja käsitlusi Aserbaidžaani kirjanikest (Sabir, Cəlil Məmmədquluzadə, Səməd Vurğun, Mehdi Hüseyn jt).

Tõlkinud vene keelde Sabiri, Cəlil Məmmədquluzadə, Səməd Vurğuni, Mehdi Hüseyni, Rəsul Rza, Mirzə İbrahimovi ja ašuugide luulet.

Venemaal tegutseva rahvusvahelise kirjanike liitude ühistu aserbaidžaani nõukogu esimees, Venemaa aserbaidžaanlaste föderaalse rahvus-kultuurilise autonoomia (Aserros) ja Ülevenemaalise aserbaidžaani kongressi liige.

Venemaa rahvaste sõpruse orden (2000).

Töid

jutustuskogu

  • Nurgamaja (Угловой дом, 1975)

romaanid

  • Muhamed, Mamed, Mämiš (Магомед, Мамед, Мамиш, 1975, e. k 1979)
  • Fataalne Fätäli (Фатальный Фатали, 1983)
  • Perekonnasaladused (Семейные тайны, 1986)
  • Doktor N (Доктор N, 1998)
  • Et purunenud kannust vesi välja ei voolaks. Koraani jutustused prohvet Muhammadist (Не дать воде пролиться из опрокинутого кувшина. Кораническое повествование о пророке Мухаммеда; ilmus 1998-99 järjejutuna ajakirjas Teadus ja religioon, raamatuna 2003, 22008)

uurimusi

  • Проблема двуязычного художественного творчества в советской литературе (1972)
  • Формы общности советской многонациональной литературы (1978)
  • Этот живой феномен. Многонациональная советская литература вчера и сегодня (1987)
  • О национальных конфликтах: культурные аспекты (1995)
  • Религия в системе культуры (2012)

EE 3, 1988; muudetud 2015