Sabir, Mirzə Ələkbər 
Sabir (pseudonüüm, aserbaidžaani keeles 'kannatlik'; õieti Mirzə Ələkbər Sabir; 30. V 1862 Şamaxı – 12. VII 1911 Şamaxı), aserbaidžaani luuletaja, satiirik ja ühiskonnakriitik.
Õppis usukoolis, aastast 1874 Seyid Əzim Şirvani (1835–88) erakoolis, kus õpetati üldaineid, vene ja aserbaidzaani keelt.
Avaldas luuletusi aastast 1903. Tema loomingule avaldas suurt mõju 1905. aasta revolutsioon. Tegi kaastööd satiiriajakirjale Molla Näsräddin (ilmus 1906–31). Tema satiiriline luule (kasutas sageli pseudonüümi Hophop), taunib usufanatismi, ebausku, ühiskondlikku ebavõrdsust ja rahvustevahelist vaenu ning kutsub üles vabadusele. Oli esimesi, kes aserbaidžaani kirjanduses kujutas ühiskondlikke vastuolusid ja pahesid ning kajastas Iraani ja Türgi revolutsiooni sündmusi.
Mälestuse jäädvustamine
Sabiri monument Bakuus (1958)
Tema järgi on nime saanud üks Aserbaidžaani linn ja rajoon, Bakuu kesklinnas on Sabiri park (seal on monument, esimene 1922, praegune 1958), tema nime kannavad mitu kultuuriasutust, Şamaxıs on majamuuseum (asutatud 1998, üle 600 eksponaadi).
Töid
- kogumik Hophopi raamat (Hophopnamə; 1912)
 |  Sabiri tegelased teosest „Hophopi raamat”. Əzim Əzimzadə illustratsioonid (1914) |
Kirjandus
- Z. Aliyev. A Mirror of his Time: The Poet M. A. Sabir. – Visions of Azerbaijan, July–August 2012, pp 94–99
EE 8, 1995; täiendatud 2015
