Tagasi ETBL-i avalehele

Məmmədquluzadə, Cəlil

Məmmədquluzadə monument Naxçıvanis draamateatri ees

Cəlil Məmmədquluzadə [džälil mämmädguluzadä] (venepäraselt Džalil Mamedkulizade, pseudonüüm Molla Näsräddin (Nasred-din); 22. II 1866 Naxçıvan – 4. I 1932 Bakuu), Aserbaidzaani kirjanik,  ajakirjanik ja ühiskonnategelane.

Õppis usukoolis ja Naxçıvani linnakoolis, lõpetas 1887 Goris õpetajate seminari. Töötas õpetajana Jerevani kubermangus, elas aastast 1903 Thbilisis, töötas ainsa tol ajal Venemaal ilmunud aserbaidžaanikeelse ajalehe Şərqi-Rus (aserbaidžaani k Vene ida) toimetuses. Toetas unifitseeritud aserbaidžaani kirjakeele arendamist ja üleminekut ladina tähestikule.

Asutas illustreeritud satiiriajakirja Molla Näsräddin (ilmus vaheaegadega 1906–31), mis oli populaarne kogu islami maailmas, eriti Kaukaasias, Iraanis ja Türgis. Elas aastast 1920 Tabrīzis ja aastast 1922 Bakuus, kus jätkas Molla Näsräddini väljaandmist. Məmmədquluzadə ju­tustuste, novellide ja näidendite tegelane on tavaliselt harimatu, kuid heasüdamlik ja suuremeelne talupoeg või julm ning auahne provintsiaadlik. Tungimata sügavale te­gelaste hingeellu, kirjeldab Məmmədquluzadə nende sotsiaalset ole­must. Taunis islami usufanatismi ning patriarhaal­seid ja feodaalseid tavasid, toetas valgustust ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust.

Mälestuse jäädvustamine

Tema järgi on nime saanud Aserbaidžaani linn Cəlilabad ja küla Cəlilkənd. Naxçıvanis ja Cəlilabadis on mälestussammas. Tema nime kannavad mitu kultuuriasutust (Naxçıvani riiklik muusika-draamateater, Naxçıvani kirjandusmuuseum), Bakuus ja Naxçıvanis on majamuuseum, Cəlilkəndis ja Nehrəmis memoriaalmuuseum.

Töid

jutustused

  • Eesli kadumine (1894, ilmus 1936)
  • Kirjakast (1904, inglise keeles väljaandes Azerbaijan International)
  • Usta-Zeinal (1906)
  • Gurbanäli-bei (1907)
  • Võib-olla nad annavad kõik selle tagasi (1920. aastad, inglise keeles väljaandes Azerbaijan International)

komöödia

  • Sur­nud (Ölülər, 1909, esmalavastus 1916)
  • Hullumeelsete kokkutulek (Dəli yığıncağı, 1926)

Välislingid

EE 6, 1992; täiendatud 2015