Gleser, Hilda

Hilda Gleser (õieti Hilda-Marie; aastast 1923 Feldt; 8. VII 1893 Viljandi – 25. VIII 1932 Tallinn), näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Isa ehitusmeister.

Õppis 1901–07 Viljandi vene kirikukoolis ja 1907–08 saksa tütarlastekoolis, 1914–16 Hilma Rantase juures deklamatsiooni ja Ludmilla Hellat-Lemba juures laulu, käis 1922 õppereisil Saksamaal ja Austrias, 1925–26 Moskvas ja Leningradis, 1930 Hamburgis ja Norras. Alustas lavategevust 1910 Tallinna Käsitööliste Abiandmise Seltsis, töötas 1911–14 Rakvere moeäris ja koduõpetajana Peterburis. Oli 1916–32 Estonia näitleja (1916–17 koorilaulja) ja tegi ka lavastusi, ühtlasi mängis ja lavastas 1922–24 Hommikteatris ja lavastas 1927–32 Tallinna Töölisteatris. Oli 1924–32 Draamastuudio teatrikooli lavapraktika õppejõud ja 1928–32 Tallinna Töölisteatri õpperühma juhendaja. Esinenud sõnakunstnikuna ja luulelugejana Riigi Ringhäälingus, juhendanud koolide sõnakunstiringe.

Lavastusi

Brjussovi Maa (1924 Hommikteatris)
Čapeki R.U.R. (1925)
Haarla Hanuumani tütar (1925, mängis Inrat)
Martinet’ Öö (1926 Tallinna Töölisteatris)
Tolleri Hõissa, elame! (1928 Tallinna Töölisteatris)
Kitzbergi Tuulte pöörises (1929 Tallinna Töölisteatris)
Grillparzeri Medea (1930)
Kitzbergi Neetud talu (1930)
Voltaire’i Metsmees (1930 Tallinna Töölisteatris)
Gorki Põhjas (1931 Tallinna Töölisteatris)
Kästneri Väikesed salapolitseinikud (1931)
Essigi Õnnelehm (1932 Tallinna Töölisteatris)
Langeri Agul (1932)
Zuckmayeri Kakadu-Kakada (1932)

Osi

Puck – Hilda Gleser. Shakespeare’i „Suveöö unenägu“. (Estonia, 1919)

Katariina – Hilda Gleser. Shaw’ „Suur Katariina“. (Estonia, 1921)

Naine – Hilda Gleser. Tolleri „Mass-inimene”. (Hommikteater, 1922)

Teenija (Ibseni Nora, 1916)
Hilde (Ibseni Naine merelt, 1917)
Martha (Ibseni Seltskonna toed, 1918)
Maie (Kitzbergi Enne kukke ja koitu, 1918)
Rahel (Bjørnsoni Üle jõu, 1918)
Lolo (Lehári Lõbus lesk, 1918)
Puck (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1919)
Susette (Sheldoni Romaan, 1920)
Tütarlaps (Kaiseri Gaas, 1920)
Katariina (Shaw’ Suur Katariina, 1921)
Chérubin (Beaumarchais’ Figaro pulm, 1921)
Siniida (Andrejevi Too, kes saab kõrvahoope, 1922)
Lavinia (Shaw’ Androkles ja lõvi, 1922)
Automaat-hiinlane (Delibes’i Coppélia, 1922)
Naine (Tolleri Mass-inimene, 1922 Hommikteatris)
Elektra (Sophoklese ja Hofmannsthali Elektra, 1923)
Neid (Lutsu Sootuluke, 1923)
Ophelia (Shakespeare’i Hamlet, 1923)
Margaret (Tolleri Masinahävitajad, 1924)
Emilia (Shakespeare’i Othello, 1924)
Lanzelot (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1926)
Åse (Ibseni Peer Gynt, 1927)
Laura (Vilde Pisuhänd, 1927 ja 1931)
Maša (Tolstoi Elav laip, 1928)
Tiina (Kitzbergi Libahunt, 1928)
Ariel (Shakespeare’i Torm, 1929)
proua Peachum (Gay, Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1930)
Bryn (Galsworthy Tuli, 1931)
Mollie Malloy (Hechti ja MacArthuri Kõmu, 1932)

Kirjandus

Hilda Gleser. Tallinn, 1934
N. Andresen. Hilda Gleser. Tallinn, 1971
H. R[audsepp]. Elektra. – Vaba Maa, 27. aprill 1923
A. Adson. [Nekroloog]. – Vaba Maa, 28. august 1932
Rahvamurd H. Gleseri põrmu saatmas. – Vaba Maa, 28. august 1932
N. Feldt. Üks armastus... [Intervjuu]. – Esmaspäev, 5. september 1932
J. Pert. Hilda Gleseri töömeetodist lavapraktika juhatajana. – Päevaleht : Kunst ja Kirjandus, 5. september 1932
A. Antson. [Nekroloog]. – Looming 1932, 8 (oktoober)
A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu, Tallinn, 1938
A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
N. Andresen. Hommikust keskööni. Tallinn, 1982
A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
S. Endre. Päevapilt: Salme Reek. – Teater. Muusika. Kino 1982, 8
Vastab Salme Reek. Intervjueerinud Toomas Lõhmuste. – Teater. Muusika. Kino 1987, 8
L. Tormis. Teisiti olemise võlu ja vaev. – Teater. Muusika. Kino 1993, 7
M. Vernik. Vanad lood. Mõru. – Päevaleht, 2. detsember 1994
H. Raudsepp. „Estonia” draamanäitleja kutselise teatri esimesil aastakümneil. Publitseerinud ja saatesõna kirjutanud L. Tormis. – Teatrielu ’95
K. Aaslav-Tepandi. Eesti näitlejanna Erna Villmer. Tallinn, 2007