ebaküdoonia (Chaenomeles), heitlehiste või pooligihaljaste, asteldega lehtpõõsaste perekond roosõieliste sugukonnast; 3 liiki Ida-Aasias. Õied on suured, punased, oranžid, roosad või valged. Kerajad, pirnjad või munajad, harilikult kollased või rohelised õunviljad lõhnavad tugevasti ning sisaldavad 3,6–7,2% happeid, 0,05–0,1, harva 0,15% C-vitamiini, 0,9–2,8% pektiinaineid, 1,5–1,7% park- ja värvaineid ning 2,0–3,4% suhkrut. Viljadest tehakse mahla, hoidiseid, veini jm. Ebaküdooniat kasvatatakse nii viljade saamiseks kui ka ilupõõsana. Ilusorte on aretatud rohkesti Hollandis ja USA-s Californias, Eestis kasvatatakse kuni 2 m kõrguse hübriidliigi kauni ebaküdoonia ehk värd-ebaküdoonia (C. x superba) mõningaid sorte (nt 'Crimson and Gold' ja 'Elly Mossel'), kes õitsevad mai lõpus ja juunis 3–4 näda­lat. Viljade saamiseks kasvatatakse 20. sajandist alates peamiselt kuni 1 m kõrgust jaapani ebaküdooniat (C. japonica), kellest Lätis on aretatud peaaegu asteldeta, suureviljalised ja varaküpsevad vormid. Läti suurimaid istandikke (umbes 50 ha) asub Smiltene lähedal, selle saagikus on pare­mail aastail 13–22 t/ha; harimine ja hooldamine on mehhaniseeritud, koristatakse käsitsi. Viljad korista­takse enne septembri lõpu suuremaid külmi, muidu suur osa saagist rikneb. Eestis kasvatatakse ebaküdooniat vähesel määral 20. sajandi keskpaigast alates, põõsasaak harilikult 2–3 kg, rekordpõõsalt saadi Pollis 24,5 kg (1992). Leedus, Rootsis jm hakati ebaküdooniat viljapõõsana kasvatama 20. sajandi lõppkümnendil. Eestis külmuvad karmidel talvedel kõik ebaküdoonialiigid lumepinnani.

Välislingid

• U. Kokassaar. Ebaküdoonia õunviljad kihisevad hapetest Naisteka kodulehel
• R. Sander. Ebaküdoonia – põhjamaa sidrun Aialehe kodulehel

VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Kask)