Bergmann, Jaan
Jaan Bergmann (ka Johann Bergman; 29. XII 1856 Viljandimaa Soosaare vald – 25. VI 1916 Paistu), vaimulik, luuletaja ning tõlkija.
Õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis, 1871–77 Tallinna kubermangugümnaasiumis ja 1877–82 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Jakob Hurda juures Peterburis abiõpetajana, seadis seal trükivalmis rahvalauluväljaande „Vana Kannel” teise osa. 1884. aastast Paistu koguduse pastor. 1886 osales tallinnakeelse Uue Testamendi uude kirjaviisi ümberpanekul, 1895 moodustatud Liivimaa sinodi alalise piibliparanduskomitee liige.
Eesti kirjanduse ajaloos on Bergmann tuntud eelkõige luuletajana. Bergmanni järelromantilises luules on parim lüroeepika, eriti eestlaste muistse vabadusvõitluse („Ustav Ülo”, „Lembitu valimine”) ja rahvaluuleainelised ballaadid („Taara pidud tagaselja”, „Luupainaja”, „Salme”, „Linda”). Oli oma aja silmapaistvaid vormimeistreid ja luulekeele rikastajaid.
Tõlkinud vanakreeka väike-eepose „Batrachomyomachia” (ilmus 1879 „Meelejahutajas”), viis laulu „Odüsseiast”, saksa (Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich von Schiller) ja vene ballaade (Aleksandr Puškin) ning Piibli (1912 ilmusid proovitrükina Uus Testament ja Laulud, 1915 valminud Vana Testamendi tõlge jäi käsikirja).
Maetud Paistu kalmistule, kus 24. VIII 1930 avati mälestussammas (kujur Anton Starkopf).
Töid
- J. Bergmanni laulud (1901, 21923)
- Koidutäht ja teisi luuletusi (1957)
- Taara pidud taga selja (1987)
- Luuletuskunst – Vikerkaar 2007, 9
Kirjandus
- V. Reimann. Jaan Bergmann. – Eesti Kirjandus 1916, 10
- H. Visnapuu. Jaan Bergmann luuletajana. – Eesti Kirjandus 1916, 10
- M. J. Eisen. J. Bergmanni kirjatööd. – Eesti Kirjandus 1916, 10
- V. Alttoa. Sada aastat „Ustava Ülo” looja sünnist. – Looming 1956, 12
- A. Annist. Jaan Bergmanni koduradadel. – Keel ja Kirjandus 1967, 2
- T. Paul. Jaan Bergmann piiblitõlkijana. – Keel ja Kirjandus 1995, 5
Välislingid
EE 14, 2000; muudetud 2013
 |
