Tagasi ETBL-i avalehele

Vana Testament

Vana Testamendi raamatud
Esimene Moosese raamat (Genesis), 1Ms
Teine Moosese raamat (Exodus), 2Ms
Kolmas Moosese raamat (Leviticus), 3Ms
Neljas Moosese raamat (Numeri), 4Ms
Viies Moosese raamat (Deuteronomium), 5Ms
Joosua raamat, Jos
Kohtumõistjate raamat, Km
Ruti raamat, Rt
Esimene Saamueli raamat, 1Sm
Teine Saamueli raamat, 2Sm
Esimene Kuningate raamat, 1Kn
Teine Kuningate raamat, 2Kn
Esimene Aja raamat, 1Aj
Teine Aja raamat, 2Aj
Esra raamat, Esr
Nehemja raamat, Ne
Estri raamat, Est
Iiobi raamat, Ii
Psalmid (Vana Testamendi Laulud), Ps
Saalomoni õpetussõnad (Proverbia), Õp
Koguja raamat (Ecclesiastes), Kg
Saalomoni Ülemlaul (Canticum canticorum), Ül
Jesaja raamat, Js
Jeremija raamat, Jr
Jeremija Nutulaulud, Nl
Hesekieli raamat, Hs
Taanieli raamat, Tn
Hoosea raamat, Ho
Joeli raamat, Jl
Aamose raamat, Am
Obadja raamat, Ob
Joona raamat, Jn
Miika raamat, Mi
Nahumi raamat, Na
Habakuki raamat, Ha
Sefanja raamat, Sf
Haggai raamat, Hg
Sakaria raamat, Sk
Malakia raamat, Ml
Apokriiva raamatud
Juuditi raamat, Jdt
Saalomoni Tarkuseraamat (Ecclesiasticus), Trk
Toobija raamat, Tb
Jeesus Siiraki Tarkuseraamat, Srk
Baaruki raamat, Brk
Esimene Makkabibite raamat, 1Маk
Teine Makkabibite raamat, 2Маk

Vana Testament, lühend VT, Piibli osa, mis hõlmab judaismi pühasid tekste ja on ühtlasi ristiusu kanoonilise kirjavara osa. Vana Testament sisaldab 39 (katoliku kirik lisab neile 7 ja õigeusu Vana Testament 12 apokrüüfilist) teost. Vana Testament on kujutatud valdavalt heebrea keeles, vähesed lõigud (sh umbes pool Taanieli raamatust) aramea keeles. Vana Testamendi tekst sai tänapäevase kuju 5.–4. sajandil eKr, tema vanimad osad on arvatavasti nn Mirjami laul (2Ms 15:21) ja Debora võidulaul (Km 5), milles kajastuvad vahetult 12. sajandil eKr toimunud sündmused. Vana Testamendi tekstid jagunevad kolme rühma: Seadus (5 Moosese raamat ehk Toora), Prohvetid ja Kirjad.

Vana Testamendi jaotus

Esimese rühma moodustavad nn Seaduse raamatud ehk Toora tekstid (eesti Piiblis on need viis Moosese raamatut). Judaismis on Toora esmatähtis kui rituaalse seadusandluse allikas (sisaldab 365 keeldu ja 248 käsku, mis on vastavuses inimese 613 ihuliikmega), mille sätteid arendab Talmud. Tänapäeval eristatakse keeleliste ja sisuliste tunnuste põhjal selles Vana Testamendi tekstide rühmas nelja erineva vanuse ja päritoluga kihistust. Vanim neist on jahvistlik kihistus (Jumala nimi on selles Jahve), see pärineb 10.–9. sajandist eKr. Teine on elohistlik kihistus (Jumala nimi selles on Elohim), see pärineb 8. sajandist eKr. Kolmas on deuteronomistlik kihistus (5 Ms kreekapärase nime Deuteronomium järgi) 7. sajandist eKr. Neljas on preesterlik kihistus, arvatavasti Paabeli vangipõlve ajast. Näiteks selgepiiriliselt preesterlikku kihistusse kuulub 1Ms 1 loomislugu, jahvistlikku kihistusse 1Ms 2. Vana Testamendi teksti uurijad on põhikihistuste piirides leidnud veel allkihistusi või käsitlenud neid täiesti erinevatest osadest koosnevana. Kihistused ühendati terviktekstiks arvatavasti pärast Paabeli vangipõlve 5.–4. sajandil eKr.

Teine suurem tekstide rühm on prohvetiraamatud: 3 suure ja 12 väikese prohveti tekstid. Juudi pärimus loeb prohvetiraamatuteks ka ajalooraamatuid, kristlik pärimus lisab veel Jeremia nutulaulud ja Taanieli raamatu. Need tekstid on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 8.–4. sajand eKr.

Hilisemast ajast pärinevad tekstid moodustavad Vana Testamendi Kirjade rühma, mis hõlmab ajaloolise sisuga proosat ning tarkuseõpetuslikke ja luuletekste (näiteks psalme ja Ülemlaulu). Kristlik Vana Testamendi kaanon, mille aluseks on heebrea Vana Testamendi kreekakeelne tõlge Septuaginta lühend LXX), sisaldab ka tekste, mida juudi pärimus ei tunne või mis ei ole heebrea keeles säilinud. Kreekakeelne pärimus oli need võtnud üle enne Juudi sõda, kui juutidel enestel õnnestus säilitada vaid olulised ja vanad tekstid.

Vana Testamendi sisu

Vana Testamendi tekstid ei ole hõlpsasti mõistetavad; nad on halvasti säilinud, katkendlikud ja sisaldavad ümberkirjutajate vahemärkusi. Vanas Testamendis esineb umbes 7000–8000 sõna, millest umbes 2000 on haruldased, palju on sõnu, mille täpne tähendus on teadmata. Esialgu kirjutati Vana Testamendi heebrea teksti vokaalmärkideta kirjas; alles 2. sajandil võeti häälduse kirjapanemiseks kasutusele lugemismärgid (Tiberiase vokalisatsioonisüsteem), täielikult hakati lugemismärkidega kirjutama 9. sajandil. Vana Testamendi kommenteerimise pärimus algas juutidel 1.–2. sajandil (midraš, oluline on karaiimide suhtumine Vana Testamendi tekstisse), samal ajal alustasid Piibli kommenteerimist ka kristlikud kirikuisad. Tänapäeva Vana Testamendi teadus kasutab laialdaselt semitoloogia, iseäranis Qumrāni (vt kumranoloogia) ja Ugariti ürikuleidude uurimise tulemusi, mille varal on võimalik näha Vana Testamendi ainestikku avaramas keelelises ja ajaloolises kontekstis.

Vana Testament on sisult ajalooraamat, mille aineks on Jumala ja tema äravalitud rahva vahekord. Vana Testament algab universaalse kosmogooniakäsitlusega, kuid juba 1Ms 12 keskendub juudi ehk Iisraeli rahva esiisadega seotud sündmustele. Jumala ettehooldusele vastab rahvas sõnakuulmatusega, seepärast on selle teose oluliseks aineks süü ja patt, mida näitlikustatakse väga paljudes valdkondades. Iisraelile saavad osaks mitmesugused karistused (sh Paabeli vangipõlv ja Juudi sõda), kuid Jumala armastus oma rahva vastu jääb peale kõiges. Ristiusu seisukohast on olulised prohvetiraamatud: Jumal läkitab oma tahte ja hinnangu inimestele prohvetite kaudu. Prohvetid rõhutavad, et nii inimene kui ka rahvas peab lootma eeskätt Jumala peale, mitte tuginema poliitilistele mahhinatsioonidele, ning seda iseäranis siis, kui tuleb võidelda suurte ja võimsate maiste naabritega (Jeremia raamat). Samasugusest arusaamast lähtuvad ka inimese isiklik vagadus ja hoiak maailma suhtes. Selles osas on oluliseks peetud eriti laulude (psalmide) sõnumit.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • L. Köhler. Vana Testamendi teoloogia. Tartu, 1995
  • R. Smend. Vana Testamendi tekkelugu. Tartu, 1996
  • Chr. Levin. Vana Testament. Tartu, 2013

Välislink

EE 10, 1998; VE, 2006