Tagasi ETBL-i avalehele

Qumrān

Qumrān [kumra:n] (ar Hirbet Qumran 'Qumrani varemed'), kõrgendik Juuda kõrbes umbes 1 km Surnumerest loodes Iisraeli okupeeritd Palestiina aladel (Läänekallas). Seal kaevati Roland de Vaux' (1903–71) juhtimisel 1951–56 välja judaismi lahkusuliste esseenide keskse asula varemed. Hoonestu (80x80 m) oli olnud kasutusel umbes 130. aastaist eKr kuni roomlased selle Juudi sõja ajal 68 pKr purustasid. See on olnud ühise majapidamise, ühiste söömaaegade ja usutalituste paik (koosoleku- ja söögisaal, köök, skriptoorium, töökojad, laoruumid, veemahutid); koguduse liikmed on elanud põhiliselt läheduses koobastes.

11 Qumrani koopast leiti 1946–56 12 rulli ja umbes 40 000 katkendit heebrea- ja arameakeelseid nahk- ja papüüruskäsikirju (3. sajand eKr – 1. sajand pKr), sh vanimaid Vana Testamendi raamatute ja apokrüüfide tekste ning esseenide endi teoseid (muuhulgas koguduse põhikiri ja piiblikommentaare). Kirjandusel on hindamatu väärtus nii Vana kui ka Uue Testamendi raamatute ning nende kirjutamise ajastu mõistmisele.

Qumrānist ja mujalt Surnumere äärest pärinevaid käsikirju uurib semiidi filoloogia haru kumranoloogia.

Vaata ka seotud artikleid

Välislingid

EE 5, 1990