Tagasi ETBL-i avalehele

Əzimzadə, Əzim

Əzim Əzimzadə (venepäraselt Azim Azimzade; 7. V 1880 Novxanı, Bakuu – 15. VI 1943 Bakuu), Aserbaidžaani graafik ja karikaturist, aserbaidžaani satiirilise graafika algataja; Aserbaidžaani NSV rahvakunstnik (1927).

Õppis religioosses koolis ja vene-tatari algkoolis, kunstiharidust ei saanud, oli iseõppija. Avaldas aastast 1906 poliitika- ja ühiskonnateemalisi joonistusi ning karikatuure Thbilisis ilmunud satiiriajakirjas Molla Näsräddin, samuti teistes ajalehtedes ja ajakirjades. Esimene suurem töö oli 56 värvilist litograafiat Sabiri kogumiku „Hophopi raamat” (Hophopnamə; 1912) illustratsioonidena 1914. Oli 1922–31 Bakuus taas ilmuma hakanud ajakirja Molla Nasraddin peakunstnik. 1920. aastail joonistas illustratsioone paljude tuntud Aserbaidžaani kirjanike teostele, sh Mirzə Fətəli Axundovi, Cəlil Məmmədguluzade, Nəriman Nərimanovi, Abdulla Şaiqi ja teiste lühijuttudele. Lõi 1923 Aserbaidžaani Riikliku Teatri peakunstnikuna Aserbaidžaani teatri 50. juubelile pühendatud etendustele teatridekoratsioone (sh „Ihnuri seiklused (Hacı Qara), Nadir Šahh, Othello ja Leyli ja Madžnun). Nimetati 1927 esimese kunstnikuna Aserbaidžaani rahvakunstnikuks. Oli Aserbaidžaani kunstikooli loojaid, õpetas seal aastast 1920 (1932-37 direktor). Lõi 1930. aastatel peamiselt estampgraafikat ja akvarelle kritiseerides ühiskonna väärnähtusi (ebavõrdsust, religioosset fanatismi, naiste ebavõrdset olukorda) kui ka inimloomuse taunitavaid omadusi (harimatust, moraalitust, tõusiklikkust). Mitmed tööd on rajatud sotsiaalset ebavõrdsust näitavatele vastanditele (Vaeste pulm, Rikaste pulm, Vaeste ramadan, Rikaste ramadan jmt). Əzimzadə akvarellide emotsionaalsus on sageli seotud õnnestunud värvilahendusega. Oli silmapaistev karakteersete sümboltüüpide (Vana Bakuu tüübid, 1937) looja. Sai 1940 vastloodud Aserbaidžaani kunstnike liidu esimeseks esimeheks. Loonud ka plakateid, ja vabagraafikat.

Əzim Əzimzadə töid on arvukalt Aserbaidžaani Rahvuslikus Kunstimuuseumis, Aserbaidžaani Teatrimuuseumis ja kunstniku majamuuseumis (Bakuus, avatud 1968).

Tema nime kannab Bakuu kunstikool. Bakuus on mälestussammas (2002, kujur Ömar Eldarov, aastast asub 2011 Bakuu vanalinnas).

Nəsimi hukkamine

Əzim Əzimzadə monument Bakuus. Kujur Ömar Eldarov

Əzim Əzimzadə karikatuuride tegelaskujud

Kirjandus

EE 1, 1985; täiendatud 2015