Aserbaidžaani sõjaväehaigla II kompleks Bakuus (2013)

Ağcabədi rajooni keskhaigla (2013)

Cəlilabadi rajooni keskhaigla (2013)

Gəncə kliiniline keskhaigla (2013)

20. sajandi alguses põeti Aserbaidžaanis rohkesti nakkus- ja mitmeid teisi haigusi, suremus oli suur. Arste oli sel ajal 353 (10 000 elaniku kohta 1,5), keskastme meditsiinitöötajaid 450 (10 000 elaniku kohta 1,9), 1920 oli riigis 29 farmatseuti. 1980 oli arste 23 500 (10 000 elaniku kohta 36,1), keskastme meditsiinitöötajaid 58 100. 2014. aastal oli arste 33 3000 (10 000 elaniku kohta 35,6), sh 2457 hambaarsti (2012), keskastme meditsiinitöötajaid 58 200 (10 000 elaniku kohta 62,6), farmatseute 1652 (2012).

1920. aastal oli Aserbaidžaanis 41 haiglat, voodikohti oli 2000. ambulatooriumid olid vaid Bakuus, Gəncəs ja maakonnakeskustes, ainus süünitsmaja asus Bakuus. 1983 oli Aserbaidžaanis 741 haiglat ja 1267 ambulatooriumi. 1980 tegutses 93 dispanserit, 70 kiir- ja vältimatu abi jaama ning osakonda (Bakuus, Sumqayıtis ja Gəncəs on kiirabihaigla), 80 sanitaar-epidemioloogiajaama ning 1782 sünnitusabi velskripunkti. 2014. aastal oli Aserbaidžaanis 550 haiglat (voodikohti haiglates 44 400) ja 1734 ambulatooriumi, 150 sünnitus- ja 276 lastehaiglat ning 2005. aastal üle 1500 apteegi. Viimastel aastatel on valminud või täielikult rekonstrueeritud suur hulk meditsiinirajatisi, sh avati 2013 Yevlaxi linnahaigla, Lənkərani linnahaigla, Gəncə kliiniline keskhaigla, Astara rajooni keskhaigla, Ağcabədi rajooni keskhaigla, Cəlilabadi rajooni keskhaigla, Aserbaidžaani sõjaväehaigla II kompleks ja Aserbaidžaani meditsiiniülikooli kirurgiakliinik Bakuus. Eratervishoiuasutusi oli üle 300 (2009), neist 37% tegeles esmatasandi meditsiiniabi andmisega, 18% olid haiglad ja 14% hambaraviasutused.

Tervishoiukulud moodustasid 5,4% SKTst, kulutused ühe elaniku kohta olid 572 rahvusvahelist dollarid (2012). 2008. aastast on ravi riiklikes meditsiiniasutustes tasuta.

Arste koolitab Aserbaidžaani meditsiülikool (endine Bakuu ülikooli arstiteaduskond, asutatud 1919, instituut aastast 1930, aastast 1957 kannab Nəriman Nərimanovi nime, aastast 1991 ülikool), arstide täiendõppega tegeleb riiklik meditsiinipersonali täiendõppe instituut, meditsiinilist keskharidust annab 9 meditsiinikooli (2014). Tervishoiusüsteemis tegutseb 10 teaduslikku uurimisinstituuti.

Aserbaidžaanis on 1660 mineraalveeallikat, neist 150 on ravitoimega (Badamli, Rihab, Qax, Vaiyhir, Istisu jmt), 60 kümblus- ja kliimaravikuurorti, riigis leidub 3 sorti ravimuda, ainulaadne on Naftalani raviomadustega nafta. Suur osa kuurorte paikneb Nabranis, Abşeroni poolsaarel Bakuu lähistel, Lənkərani madalikul ja mäestikes. Ainulaadne on Bakuu tervisetsoon (rajatud 1961).

Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) büroo avati Aserbaidžaanis 2004.

1983 oli sündimus 26,2‰, suremus 6,7‰. Keskmine eluiga oli 1977. aastal 72 aastat. Aastal 2013 oli sündimus (18,6‰) ja suremus väike (5,8‰), imikute suremus on 10,8‰. Aserbaidžaani elanikkond on noor. Alla 14-aastaseid on 22,3% rahvastikust, 15-64 aastaseid 72,0% ja 65-aastased ning vanemaid ainult 5,7% elanikkonnast. Oodatav eluiga on 71,3 aastat meestel ja 76,6 aastat naiste puhul (2012).

EE 1, 1985; muudetud 2015