Aren, Rein

Rein Aren (Reino; 25. XII 1927 Tartu – 16. V 1990 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1952). Väino Areni vend. Heiti Paku ja Rein Paku onu. Isa raudteelane, ema lasteaiakasvataja. Oli aastast 1950 abielus Jelena Blinovaga.

Õppis 1942–46 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri ja 1949–51 Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi eesti stuudios. Oli 1946–49 Vanemuises koorilaulja ja balletitantsija, töötas 1951–72 ja aastast 1979 Draamateatris ning 1973–79 Vene Draamateatris. Mänginud rohkem kui 30 filmis („Jahid merel”, 1955, „Vallatud kurvid”, 1959, „Jäljed”, 1963, „Indrek”, 1975, kõik Tallinnfilm; „Punane telk”, 1969, Mosfilm), paljudes kuuldemängudes („Tasuja”, 1958, „Boriss Godunov”, 1987) ja telelavastustes („Kolm rubiini”, 1978, „Viimane suvi”, 1987), esinenud näitustel oma maalide ja joonistustega. 

Eesti NSV teeneline kunstnik (1966), Eesti NSV rahvakunstnik (1982).

Osi

Åse – Lisl Lindau, Peer Gynt – Rein Aren. Ibseni „Peer Gynt”. (Draamateater, 1962)

Karla – Rein Aren, Pearu – Kaarel Karm. Tammsaare ja Panso „Inimene ja inimene”. (Draamateater, 1972)

  • noor Andres (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1951)
  • Margus (Kitzbergi Libahunt, 1954)
  • Sander (Hindi ja Särevi Kaugatoma kuningas, 1955)
  • d’Artagnan (Dumas’ ja Radzinski Kolm musketäri, 1957)
  • Umberto (De Filippo Filumena Marturano, 1957)
  • Indrek (Tammsaare ja Särevi Vargamäe vanad ja noored, 1959)
  • Peer Gynt (Ibseni Peer Gynt, 1962)
  • Eilif (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1962)
  • Teine reisija (Liivese Trepp, 1964)
  • Lavrov (Korostõljovi Brigantiin, 1965)
  • Joakim Lust (Liivese Kallimast kallim, 1967)
  • Faust (Goethe Faust, 1968)
  • Krestovnikov (Arbuzovi Õnnetu inimese õnnelikud päevad, 1972)
  • Karla ja Pearu (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
  • Pablo (Hemingway ja Tšermenjovi Kellele lüüakse hingekella, 1974 Vene Draamateatris)
  • Tšarnota (Bulgakovi Põgenemine, 1977)
  • Robinson (Ostrovski Kaasavaratu, 1979 Vene Draamateatris)
  • Mel (Simoni Teise avenüü vang, 1979 Vene Draamateatris)
  • Vanamees (Bondi Bingo, 1979 Draamateatris)
  • Jakob (Kruusvalli Pilvede värvid, 1983)
  • Slopašev (Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm, 1984)
  • Timotheus Bock (Krossi Keisri hull, 1984)
  • Soljanik (Dudaravi Reamehed, 1985)
  • Leonti Väin (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987)
  • Naabrimees (Saluri Minek, 1988)

Kirjandus

  • R. Reiljan. Eesti NSV teeneline kunstnik Rein Aren. Tallinn, 1969
  • Õ. Orav. Rein Aren. Tallinn, 2008
  • E. Treier. Kahest Peerist. – Teatrimärkmeid 1961/62
  • S. Levin. Rein Aren – Martjanov. – Teatrimärkmik 1964/65
  • E. Treier. Uljas Rein Aren. – Sirp ja Vasar, 23. detsember 1977
  • P. Pii. Üks roll. Rein Aren Jakobi osas Draamateatri lavastuses „Pilvede värvid“. – Sirp ja Vasar, 30. detsember 1983
  • T. Tamm. On jäänud vaid ideaalne. – Sirp ja Vasar, 25. detsember 1987
  • [Nekroloog]. – Reede, 18. mai 1990
  • M. Mikiver. [Nekroloog]. – Teater. Muusika. Kino 1990, 8
  • L. Vellerand. Purustatud sidemed, laiali pillutatud saatused. – Teatrielu ‘95
  • E. Pakk. Meile antud ajast. Tallinn, 2007
  • A. Jürisson. Draamateatri raamat. Tallinn, 2010
  • GITIS. Eesti stuudio Moskvas 1948–1953. Koostajad I. Lepik, A. Tuuling. Tallinn, 2011
  • Р. Арен. День завтрашний, как обещание. Интервьюировал В. Андреев. – Mолодёжь Эстонии, 28 мая 1983
  • [Некролог]. – Cоветская Эстония, 18 мая 1990

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T533

Välislinke

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017

D’Artagnan – Rein Aren, Kitty – Silvia Laidla, Lady Winter – Aasa Käsi. Dumas’ „Kolm musketäri”. (Draamateater, 1957)

Peer Gynt – Rein Aren, Solveig – Meeli Sööt. Ibseni „Peer Gynt”. (Draamateater, 1962)

Robert Jordan – Juri Orlov, Pablo – Rein Aren. Hemingway ja Tšermenjovi „Kellele lüüakse hingekella”. (Vene Draamateater, 1974)

Margus – Rein Aren, Tiina – Silvia Laidla. Kitzbergi „Libahunt”. (Draamateater, 1954)

Värbaja – Ruut Tarmo, Eilif – Rein Aren. Brechti „Ema Courage ja tema lapsed”. (Draamateater, 1962)

Faust – Rein Aren. Goethe „Faust”. (Draamateater, 1968)