Maris Peters (aastani 2004 Pähn; 26. X 1971 Tallinn), teatriuurija ja -kriitik. Eesti Teatriliidu ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse liige (2004). Abielus renessansiaegse draamakirjanduse uurija Janusz Petersiga.

Lõpetas 1990 Tallinna 55. keskkooli ja 2000 anglistika erialal Eesti Humanitaarinstituudi. Omandas 2003 Birminghami Ülikooli Shakespeare’i Instituudis Shakespeare’i uuringute alal ja 2014 Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise erialal magistrikraadi. Täiendanud end 1997–98 Eesti Humanitaarinstituudi kõrgkoolipedagoogika kursusel ja 2000 Oxfordi Ülikooli inglise kirjanduse suvekoolis.

Töötanud 1992–96 PEN-klubi Eesti keskuses tehnilise sekretärina. Olnud 1994–98 Eesti Humanitaarinstituudi õpingunõustaja, 1996–98 ka sekretär ja 1998–2004 akadeemiline sekretär, 2004–15 Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi õppejuht, aastast 2015 samas humanitaarteaduste instituudi rahvusvahelistumise koordinaator.

Tegutsenud 2001–02 Briti Nõukogus assistendina ja 2002–03 Birminghami Ülikooli Shakespeare’i Instituudi raamatukogus. Olnud aastast 1999 ajakirja Shakespeare Quarterly Eesti korrespondent.

Arvustanud aastast 2000 järjepidevalt Shakespeare’i näidendite lavastusi Eesti teatrites, tutvustanud ja arvustanud teatriraamatuid.

Koostanud ülevaatenäituse „Shakespeare Eestis 1881–2002” (2002 Eesti Akadeemilises Raamatukogus). Olnud Shakespeare’i festivali (2000, koos Briti Nõukoguga Tallinnas) ning Šoti nädala korraldajaid (2001, koos Briti Nõukogu ja Šoti Klubiga Tallinnas). Osalenud 2009 Vanemuise lavastuse „Richard III” juures lavastaja Barrie Rutteri assistendina.

Tõlkinud inglise keelde eesti kuuldemänge. Eestindanud inglise keelest Stanley Wellsi teose „Kas on tõsi, et Shakespeare …?” (2010) ning romaane (Kazuo Ishiguro „Mägede kahvatu terendus”, 2000; Josie Lloydi ja Emlyn Reesi „Saame kokku”, 2002).

Välislinke

• Maris Peters Eesti Teadusinfosüsteemis

ETBL, 2014 (M. Mauer); täiendatud 2026