Leis, Aime

Aime Leis (aastast 1969 Garancis; 16. VIII 1936 Tallinn), tantsija, tantsuõpetaja. Eesti Teatriliidu (1954) ja Eesti Balletiliidu liige (1997, auliige). Jānis Garancise abikaasa, Kristiina Garancise ema. Isa sidetehnik. 

Lõpetas 1953 Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (Zoja Kalevi‑Silla klass) ja 1955 Tallinna õhtukeskkooli, täiendanud end 1954–55 Leningradi koreograafiakoolis.

Olnud 1953–73 Estonia balletisolist ja 1973–2001 pedagoog‑repetiitor, 1968 ja 1973–75 ühtlasi Tallinna Koreograafiakooli klassikalise tantsu õpetaja. Õpetanud 1991 Helsingi ja Vaasa balletikoolis. Tegutsenud 2001–15 Seinajoe balleti- ja tantsukoolis balletipedagoog-lavastajana.

Koostanud koos Ülle Ullaga raamatud „Tallinna Balletikool. Lennud 1953–2003” (2003) ja „Ballett sajandivanuses „Estonias”” (2006).

Olnud 1999–2002 Eesti Kutseliste Tantsijate Liidu juhatuse esimees.

Tunnustusi

• Eesti NSV teeneline kunstnik (1964)
• Rahel Olbrei nimeline balletiauhind 2023

Osi

Baleriin – Aime Leis, Kavaler – Jānis Garancis. Minkuse „Paquita” (Estonia, 1969)

• Daša (Tšulaki Noorus, 1952)
• Väike luik (Tšaikovski Luikede järv, 1954)
• Meelike (Kapi Kullaketrajad, 1956)
• Raimonda (Glazunovi Raimonda, 1957)
• Tiina (Austeri Tiina, 1957)
• Quiteria (Minkuse Don Quijote, 1958)
• One (Juzeljunase Mere kaldal, 1958)
• Giselle (Adami Giselle, 1959)
• Tütarlaps (Grīnblatsi Rigonda, 1960)
• Virve (Austeri Põhjamaa unenägu, 1960)
• Katariina (Prokofjevi Kivilill, 1961)
• Aurora (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1962)
• Printsess (Stravinski Lugu sõdurist, 1963)
• Kodumaa (Generalova Sümfoonilised tantsud, Rahmaninovi muusika, 1963)
• Liblikas (Tambergi Poiss ja liblikas, 1963)
• Tuhkatriinu (Prokofjevi Tuhkatriinu, 1965)
• Fee Dražee (Tšaikovski Pähklipureja, 1965)
• Swanilda (Delibes’i Coppélia, 1967)
• Pariisitar (Murdmaa Ameeriklane Pariisis, Gershwini muusika, 1968)
• Baleriin (Minkuse Paquita, 1969)

Lavastusi

• Tšaikovski Pähklipureja (2001 Seinäjoe balleti- ja tantsukoolis)
• Delibes’i Coppelia (2006 Seinäjoe balleti- ja tantsukoolis)

Kirjandus

• Aime Leis. Estonia. Tallinn, 1986
• A. Tamarkin. Noorte edu. – Sirp ja Vasar, 8. märts 1957
• T. Toomas. Aime Leis. – Noorte Hääl, 12. oktoober 1957
• H. Aassalu. Noortest tantsijatest ja nende arengu perspektiividest. – Eesti NSV Teatrid 1959, 3
• H. Aassalu. Romantiline ballett. – Rahva Hääl, 26. märts 1959
• H. Aassalu. Sihirajajad. – Teatrimärkmik 1962/63
• Veidi juttu Aime Leisist ja Aime Leisiga. Intervjueerinud L. Metsaalt. – Noorte Hääl, 15. november 1964
• M. Värk. Balletipidu „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 26. detsember 1986
• L. Tormis. Ise tehtud – hästi tehtud. – Sirp, 3. märts 2006
• H. Einasto. Tee filosoofiliste teemadeni kaasaegses tantsukeeles. Estonia ballett XX sajandi teisel poolel. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
• K. Link. Tee vastastikuse austuseni. – Eesti Naine : Elu Lood 2013, 2
• Vastab Aime Leis. Intervjueerinud M. Sonnenberg. – Teater. Muusika. Kino 2016, 11
• M. Murdmaa. Teekond tantsus. Tallinn, 2018
• Vastab Aime Leis. Intervjueerinud H. Einasto. – Teater. Muusika. Kino 2022, 2
• Eesti teatri auhindade laureaadid 2022. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest. – Sirp, 31. märts 2023

Välislinke

• Kuidas elad: Aime Leis. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2018)
• Aime Leis Eesti Balletiliidu kodulehel

Dima – David Šur, Petja – Hans Nieländer, Daša – Aime Leis. Tšulaki „Noorus” (Estonia, 1952)

Tiina – Aime Leis, Margus – Uno Puusaag. Austeri „Tiina” (Estonia, 1955)

Quiteria – Aime Leis, Basilio – Verner Loo. Minkuse „Don Quijote” (Estonia, 1958)

Raimonda – Aime Leis, Jean de Brienne – Verner Loo. Glazunovi „Raimonda” (Estonia, 1957)

Printsess – Aime Leis, balletiõhtu, II osa, Stravinski „Lugu sõdurist” (Estonia, 1963)

Giselle – Aime Leis, Albert – Uno Puusaag. Adami „Giselle” (Estonia, 1959)

Tuhkatriinu – Aime Leis, Prints – Peeter Andrianov. Prokofjevi „Tuhkatriinu” (Estonia, 1965)

Pariisitar – Aime Leis, Ameeriklane – Jānis Garancis. Gershwini „Ameeriklane Pariisis” (Estonia, 1968)

Quiteria – Aime Leis, Basilio – Tiit Härm. Minkuse „Don Quijote” (Estonia, 1968)