Väljaots, Udo

Udo Väljaots (2. IV 1916 Tartu – 30. V 1979 Krasnojarsk, maetud Tartusse), lavastaja, tantsija ja ballettmeister. Eesti NSV Teatriühingu liige (1951). Aasa Tammuri vend. Isa trükitööline. Olnud abielus Vaike Saraliga. 

Lõpetas 1934 Tartus kommertsgümnaasiumi, õppis 1934–36 Tiina Kapperi tantsustuudios. Esines 1939 eesti tantsudega San Francisco maailmanäitusel, seejärel õppis tantsu USA-s erastuudiotes ja San Francisco ooperiteatri balletikoolis. Oli aastast 1934 Vanemuise koorilaulja ja tantsija, aastast 1940 balletisolist ja 1944–61 ka lavastaja, 1961–77 Estonia peanäitejuht ja 1977–79 lavastaja. Lavastanud ka Rakveres, Kaunases, Magadanis, Sverdlovskis ja Krasnojarskis. Seadnud tantse ooperitele ja operettidele, lavastanud lühiballette, koostanud ja tõlkinud libretosid, olnud filmi „Colas Breugnon” (1972, Eesti Telefilm) režissöör.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957), Eesti NSV rahvakunstnik (1976).

Lavastusi

Peaproov, taga keskel Udo Väljaots, Erna Pallo, lavastaja Ida Urbel, keskel põrandal inspitsient Karl Kalkun sen, tema seljas Kratt – Ella Lukk-Kudu. Tubina „Kratt“. (Vanemuine, 1943)

Dirigent Erich Kõlar, autor Eugen Kapp ja lavastaja Udo Väljaots proovis. Kapi „Talvemuinasjutt”. (Vanemuine, 1958)

• Lehári Lõbus lesk (1944)
• Kálmáni Silva (1947, ka proosateksti töötlus, mängis Bonit)
• Straussi Nahkhiir (1949, mängis Orlovskit)
• Puccini Boheem (1952 ja 1977)
• Puccini Madame Butterfly (1952 ja 1963)
• Gounod’ Faust (1953 ja 1965 Vanemuises)
• Arro ja L. Normeti Rummu Jüri (1954, Kaunase Muusikateatris 1957)
• Aava Vikerlased (1955)
• Donizetti Don Pasquale (1957 ja 1974)
• Hervé Mamʼzelle Nitouche (1957 ja 1966)
• Weberi Nõidkütt (1957)
• E. Kapi Talvemuinasjutt (1958)
• Raymondi Mask sinises (1958)
• Mozarti Cosí fan tutte (1959)
• Massenet’ Manon (1959 Estonias)
• Glucki Orpheus ja Eurydice ja Tambergi Ballettsümfoonia (1960)
• E. Kapi Tabamatu (1961 Vanemuises)
• Verdi Aida (1961 Vanemuises)
• V. Kapi Lembitu (1961 Estonias)
• Meituse Varastatud õnn (1962)
• Spadavecchia Vahva sõdur Švejk (1963)
• Bizet’ Carmen (1963)
• balletiõhtu: Jürisalu Tänav, Tambergi Poiss ja liblikas ning Koha Kaubamaja (1963)
• Offenbachi Pariisi elu (1964 Vanemuises)
• Tšaikovski Mazepa (1964)
• Raveli Hispaania tund (1964)
• Tambergi Raudne kodu (1965)
• Porteri Suudle mind, Kate (1966)
• Gershwini Porgy ja Bess (1966)
• Otsa Tooma tohter ja Paula pulm (1967 Vanemuises)
• Kõrveri Mees pisuhännaga (1968)
• Garšneki Vägev võlur (1968)
• Tubina Barbara von Tisenhusen (1969)
• Kabalevski Colas Breugnon (1970)
• Natschinski Minu sõber Bunbury (1970, Sverdlovski muusikalise komöödia teatris 1974)
• Szokolay Verine pulm (1971)
• Lope de Vega Tantsuõpetaja (1972 Rakvere Teatris)
• Loewe’ Minu veetlev leedi (1973 Sverdlovski muusikalise komöödia teatris)
• Mozarti Haaremirööv (1973)
• R. Straussi Salome (1973)
• E. Kapi Tasuleegid (1974)
• Tambergi Cyrano de Bergerac (1976)
• Verdi Othello (1976 Sverdlovski ooperi- ja balletiteatris)
• Britteni Albert Herring (1978 Vanemuises)
• Cimarosa Kapellmeister (1978)

Osi

• Richard (O’Neilli Oi, noorus!, 1936)
• osaline (Ábráhami Džaina, 1937)
• Ernö (Lakatose 18-aastased, 1938)
• Phoebus ja Claude Frollo (Pugni, Drigo ja Glieri Esmeralda, 1941 ja 1957)
• solist (Weberi Kutse tantsule, 1942)
• Aladin (Raederi Aladini imelamp, 1943)
• Sulane (Tubina Kratt, 1943)
• Noormees (Kalniņši Sügis, 1944)
• Romeo (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1946)
• Lysander (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1946)
• Truffaldino (Tšulaki Kahe isanda teener, 1948)
• Roussel (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1948)
• Sorts (E. Kapi Kalevipoeg, 1950)
• Girei (Assafjevi Bahtšisarai purskkaev, 1950)
• Hassan (Šeherezade, Rimski-Korsakovi muusika, 1951)
• Jevgeni (Glieri Vaskratsanik, 1952)
• Drosselmeier (Tšaikovski Pähklipureja, 1955)

Kirjandus

• H. Aumere. Udo Väljaots. Tallinn, 1985
• A. K. „Oi noorus” Tartus. – Waba Maa, 28. märts 1936
• Ricardo. Nad on sündinud tantsuks... – Film ja Elu, 30. aprill 1937
• U. Väljaots. Tartlane õpetab ameeriklasile kaerajaani. – Postimees, 14. jaanuar 1940
• U. Väljaots. Juttu Eestist Martha Eggertiga. – Postimees, 14. juuni 1940
• U. Väljaots. Filmiparadiisis: Tartlase muljeid Hollywoodist. – Postimees, 14. veebruar 1940
• E. Hiir. Ballett-pantomiimi „Esmeralda” esietendus „Vanemuises” 20. III 41. – Tartu Kommunist, 23. märts 1941
• E. Sirg. „Aladini imelambi” esietendus „Vanemuises”. – Postimees, 29. detsember 1943
• E. Sirg. Balleti „Sügis” esietendus „Vanemuises”. – Postimees, 23. veebruar 1944
• K. K-k. „Sügis”. – Eesti Sõna, 29. veebruar 1944
• A. T. Velda Otsuse ja Udo Väljaotsa tantsude-õhtu „Vanemuises”. – Postimees, 23. juuni 1945
• J. Feldbach. „Silva” „Vanemuises”. – Postimees, 31. jaanuar 1947
• U. Kolk, К. Laigna. Mõtteid „Rummu Jüri” lavastuse kohta RT „Vanemuises”. – Edasi, 26. jaanuar 1955
• H. Kõrvits. E. Aava ooper „Vikerlased” Riiklikus Teatris „Vanemuine”. – Rahva Hääl, 11. jaanuar 1956
• H. Trass. Hoogne ja lõbus uuslavastus: [Nupukas armunu]. – Edasi, 13. aprill 1956
• H. Kõrvits. „Rummu Jüri” uuslavastus RT „Vanemuises”. – Rahva Hääl, 6. oktoober 1956
• P. Mägi. „Don Pasquale” RT „Vanemuises”. – Sirp ja Vasar, 15. märts 1957
• T. Vain. „Nõidkütt”. – Edasi, 13. detsember 1957
• A. Tamarkin. Tartu laulis, mängis, tantsis... – Sirp ja Vasar, 3. juuli 1959
• A. Marguste. „Manon” RAT „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 8. jaanuar 1960
• L. Tormis. Jutustus kaasaja noorusest balletilaval. – Sirp ja Vasar, 28. oktoober 1960
• L. Normet, M. Oja. Nad võitlesid särava taevalaotuse eest. – Rahva Hääl, 9. aprill 1961
• A. Vahter. Lembitu ooperilaval. – Rahva Hääl, 21. september 1961
• V. Kõllu. Mõtlemisi uuest ja vanast balletist. – Teatrimärkmik 1963/1964
• L. Normet. Vahva sõdur Svejk ooperilaval. – Sirp ja Vasar, 21. juuni 1963
• J. Halliste. „Fausti” esietendus „Vanemuises”. – Edasi, 16. jaanuar 1965
• V. Kivilo. Uudne ja üllatav. – Kultuur ja Elu 1966, 6
• H. Tõnson. Neegriooper „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 13. jaanuar 1967
• S. Kuusk. Laval on uudisžanr – muusikaline novell. – Noorte Hääl, 26. märts 1967
• V. Kivilo. „Nemä om egaüts esi omale „Pisuhänna” tennü...”. – Sirp ja Vasar, 1. märts 1968
• V. Kivilo. „Barbara von Tisenhusen”. – Õhtuleht, 6. jaanuar 1970
• U. Väljaots. Pika teatritee vaheastmel. Intervjueerinud. M. Liidja. – Õhtuleht, 2. oktoober 1976
• Ü. Taavas. „Olen ju põline tartlane!”. – Edasi, 3. oktoober 1976
• V. Paalma. Kõige olulisemat otsides... – Noorte Hääl, 3. oktoober 1976
• Udo Väljaotsa austamisõhtu. – Sirp ja Vasar, 8. oktoober 1976
• S. Nõmmik. Udo Väljaotsa meenutades. – Sirp ja Vasar, 4. aprill 1986
• H. Einasto. Tee filosoofiliste teemadeni kaasaegses tantsukeeles. –  Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T124

Udo Väljaots, Velda Otsus, Ilmar Roomets. Ábráhami „Džaina”. (Vanemuine, 1937)

Ivan – Edmund Aumere, Andras – Endel Pärn, Ernö – Udo Väljaots. Lakatose „18-aastased”. (Vanemuine, 1938)

Peretütar – Erna Pallo, Sulane – Udo Väljaots. Tubina „Kratt“. (Vanemuine, 1943)

Romeo – Udo Väljaots, Julia – Velda Otsus. Prokofjevi „Romeo ja Julia”. (Vanemuine ,1946)

Sorts – Udo Väljaots, Kalevipoeg – Ülo Rannaste. Kapi „Kalevipoeg”. (Vanemuine, 1950)

Franz Bonnius – Kalju Karask, Barbara – Haili Sammelselg. Tubina „Barbara von Tisenhusen”. Lavastaja Udo Väljaots. (Estonia, 1969)