Välbe, Katrin

Katrin Välbe (Katarina, aastani 1929 Jekaterina Poska; 31. X 1904 Võru – 5. VII 1981 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1952). Isa advokaat.

Lõpetas 1922 Tallinna vene gümnaasiumi, õppis 1922–24 Tartu Ülikoolis arstiteadust ja 1923–24 Tallinnas J. Žihhareva teatri- ja filminäitlejate stuudios, lõpetas 1930 Draamastuudio teatrikooli. Töötas 1931–44 Tallinna Töölisteatris, 1945–46 Noorsooteatris, 1946–49 Estonias ja 1949–71 (vaheajaga) Draamateatris, 1951–52 Rakvere Teatri vene trupis. Mänginud kuuldemängudes („Ema”, 1953; „Kadunud poeg”, 1958), telelavastustes („Lehekandja nr. 17”, 1980) ja filmis („Tagahoovis”, 1956; „Jääminek”, 1962; „Naine kütab sauna”, 1979, kõik Tallinnfilm; „Ühe suve akvarellid”, 1966, Eesti Telefilm). Temast on portreefilm „Katja” (2007)

Eesti NSV teeneline kunstnik (1958). Nõukogude Eesti preemia 1959.

Osi

Vassilissa – Katrin Välbe. Gorki „Põhjas”. (Tallinna Töölisteatris, 1931)

Sonja – Katrin Välbe. Pogodini „Aristokraadid”. (Tallinna Töölisteater, 1937)

Veika-eit – Katrin Välbe. Lutsu ja Särevi „Tagahoovis”. (Draamateater, 1955)

  • Vassilissa (Gorki Põhjas, 1931)
  • Brigitte (Kleisti Lõhutud kruus, 1932)
  • Leen (Mälgu Vaese mehe ututall, 1932 ja 1940)
  • Laurencia (Lope de Vega Naiste mäss, 1933)
  • Varvara (Gorki Tormi eel (Jegor Bulõtšov ja teised), 1933)
  • Mari (Vilde ja Särevi Mäeküla piimamees, 1934)
  • Linda Erist (Wuolijoki Põlev maa, 1935)
  • Anitra (Ibseni Peer Gynt, 1935)
  • Leena (Vaiguri Kraavihallid, 1935)
  • Liisu (Vaiguri Potilill ja karusammal, 1936)
  • Maria Ignatjevna (Trigeri Õnnelik abielu, 1936)
  • Emilia (Shakespeare’i Othello, 1936 ja 1949)
  • Mülka-Jenni (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1937)
  • Sonja (Pogodini Aristokraadid, 1937)
  • Julia amm (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1938)
  • Justiina (Wuolijoki Justiina, 1938)
  • Agafja (Gogoli Naisevõtt, 1938 ja 1952)
  • Liisa (Lutsu ja Särevi Äripäev, 1938)
  • Quickly (Shakespeare’i Windsori lõbusad naised, 1939)
  • Marthy Owen (O’Neilli Anna Christie, 1939)
  • Inriid (Gailiti ja Särevi Nipernaadi ja aastaajad, 1939)
  • Maria (Hergeli ja Litovski Minu poeg, 1940)
  • Juula (Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan, 1940)
  • Moia-Maret (Kitzbergi Püve talus, 1941)
  • Pelageja Nilovna (Gorki ja Särevi Ema, 1941 Estonias)
  • Kõrboja Anna (Tammsaare ja Särevi Kõrboja peremees, 1942)
  • Anna (Wuolijoki Vastumürk, 1942)
  • Murzavetskaja (Ostrovski Hundid ja lambad, 1948)
  • Vassa (Gorki Vassa Železnova, 1950)
  • Gurmõžskaja (Ostrovski Mets, 1950)
  • proua Köögertal (Tammsaare ja Särevi Pankrot, 1950 ja 1964)
  • Arina (Ostrovski Süüta süüdlased, 1951 Rakvere Teatris)
  • Jelena Gornostajeva (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1952)
  • Krassavina (Ostrovski Balzaminovi abiellumine, 1953)
  • Veika-eit (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1955)
  • Leena Tuisk (Ranneti Kadunud poeg, 1958)
  • Ksenja (Gorki Jegor Bulõtšov ja teised, 1958)
  • Praostiproua (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1958)
  • Ida (Tammsaare ja Särevi Vargamäe vanad ja noored, 1959)
  • proua Malmberg (Tammsaare ja Panso Inimene ja jumal, 1962)
  • Kadri (Ranneti Karikas ja madu, 1965)
  • La Poncia (García Lorca Bernarda Alba maja, 1966)
  • Fedosja (Gorki Viimased, 1968)
  • Vahu-Vanda (Liivese Monolisk, 1969)

Helikandjaid

  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke I ja III (LP, 1974)
  • Kaarel Karmi loominguline portree (LP, 1976)

Kirjandus

  • A. Särev. Eesti NSV teeneline kunstnik Katrin Välbe. Tallinn, 1968
  • Katrin Välbe. – Eesti NSV Teatrid 1958, 4
  • M. Balbat, K. Kask, L. Tormis jt. Kirjatähest ja näitlejast sündinud inimesed. – Nõukogude Naine 1966, 10
  • S. Levin. Vana lapsehoidja: [Viimased]. – Kultuur ja Elu 1969, 3
  • K. Soosalu. Mitmekülgse näitleja juubel. – Rahva Hääl, 31. oktoober 1974
  • A. Jürisson. Katrin Välbe. – Kodumaa, 6. november 1974
  • K. Välbe. „Ma ei kahetse, et olen olnud näitleja”. Intervjueerinud M. Balbat. – Sirp ja Vasar, 26. oktoober 1979
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 10. juuli 1981
  • M. Mikiver. Katrin Välbe: [Nekroloog]. – Kodumaa, 15. juuli 1981
  • L. Vellerand. Tundelised teatriportreed. Tallinn, 1984
  • M. Klooren jt. Katrin Välbe. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 29. oktoober 1994
  • J. Rebane. Katrin Välbet meenutades. – Eesti Sõnumid, 31. oktoober 1994
  • M. Mikomägi. Saja nelja aastane Katrin Välbe ei lähe meelest. – Nädaline, 1. märts 2008
  • M. Mikomägi. Koguja raamat. Tallinn, 2009
  • I. Taarna. Draamateatri kuus tippnäitlejannat. Tallinn, 2010
  • A. Jürisson. Draamateatri raamat. Tallinn, 2010

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T381

Välislinke

Elizabeth – Agnes Lepp-Kaasik, Maria Stuart – Katrin Välbe. Schilleri „Maria Stuart”. (Draamastuudio Teatrikooli õpilasõhtu, lavapraktika töö, 1930)

Mari – Katrin Välbe, Prillup – Aleksander Juhani. Vilde ja Särevi „Mäeküla piimamees". (Tallinna Töölisteater, 1934)

Maria – Katrin Välbe, Sõjakohtu uurija – Alfred Rebane, Pal Eszterag – Enn Parve. Hergeli ja Litovski „Minu poeg”. (Tallinna Töölisteater, 1940)

Lavastaja Andres Särev proovis, vasakult: Katrin Välbe, Linda Reial, Hugo Malmsten, Oskar Põlla. Shakespeare’i „Othello”. (Tallinna Töölisteater, 1936)

Tootsi ema Maret – Katrin Välbe. Lutsu „Suvi”. (Draamateater,1960)

Fedosja – Katrin Välbe, Pjotr – Hans Kaldoja. Gorki „Viimased”. (Draamateater, 1968)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2019