Valge, Ene
Ene Valge (sündinud Pääro; 25. VIII 1948 Kiviõli – 26. XI 2007 Tartu), valguskunstnik, pedagoog. Olnud Eesti Lavastuskunstnike Liidu ja Eesti Teatriliidu liige.
Lõpetas 1967 Nõo keskkooli, 2005 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia valguskujunduse eriala. Töötas 1970–84 ja 1988–2005 Vanemuises, esialgu elektrik-valgustajana, seejärel vaneminsener-elektrikuna, valguskunstnik-valgustajana, oli 1990–2003 valgustuse osakonna juhataja, 2003–05 Sadamateatri valgusjuht, viibis 1984–88 Soomes. Töötas aastast 2000 ka Viljandi Kultuuriakadeemias valguskujunduse eriala õppejõuna. Loonud valguskujundusi enam kui poolesajale lavastusele Vanemuises ja ka teistes teatrites. Osalenud näitlejana lavastustes (näiteks Žalakeviciuse, Lehespalu ja Torga „Keegi ei tahtnud surra”, 1977 Ugalas).
2009 loodi Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondina Ene Valge fond eesmärgiga toetada lavavalgustuse õppimist ja Eesti teatri valguskujunduse arendamist.
Valguskujundusi
- Põldmäe Sõnnitund (1981)
- Saint-Saënsi Loomade karneval (1982)
- Austeri Tiina (1984, koos A. Fuchsiga)
- Humperdincki Hansuke ja Greteke (1989, koos A. Hansaluga)
- Elleri Koit. Valge öö (1989)
- Pugni Esmeralda (1992)
- Goethe Faust (1992, koos R. Tamkiviga)
- Sagani Kas te armastate Brahmsi (1993)
- Tubina ja Eespere Kratt (1994)
- Shakespeare'i Kuningas Lear (1994)
- Massenet' Don Quijote (1995)
- Giraudoux' Undiin (1996)
- Lord Dunsay' Jumalate naer (1996)
- Tommingase ja Jäägeri Kadunud naine minus (1998)
- Whelani Rohuvoodi (1998 Draamateatris)
- McDonaghi Mägede iluduskuninganna (1999)
- White´ Charlotte koob võrku (2000)
- Liitmaa ja Kreemi Risk (2001 Nukuteatris)
- McPhersoni Teisel pool (2001 Emajõe Suveteatris)
- Edsoni Hingetõmme (2002)
- Mozarti Pöörane päev ehk Figaro pulm (2003)
- Verdi La traviata (2004)
Kirjandus
- E. Valge, A. Kartul. Valguse ja varju mäng teatris. [Intervjuu]. – Favoriit 1999, 1
Välislink
- Lend XI B: Hüvastijätt – Kodu [nekroloog]. – nookene.blogspot.com
ETBL, 2016 (E. Värk)