Tommingas, Mare

Mare Tommingas (aastani 1980 Kiisk; 6. XI 1959 Tallinn), tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja. Eesti Teatriliidu liige (1988), Eesti Balletiliidu liige (1997). Isa puusepp, ema haljastustöötaja. Abielus Aivar Tommingaga.

Lõpetas 1978 Tallinna Koreograafiakooli (Elita Erkina klass), moderntantsu alal täiendas end 1990 Saksamaal. Töötab aastast 1978 Vanemuises, aastast 1998 balletijuht. Asutas 1992 teatri juurde moderntantsustuudio, 1994. aastast Vanemuise tantsu- ja balletikooli kaasaegse tantsu pedagoog. Teinud lavakujundusi ja kujundanud kostüüme, lavastanud operette ja muusikale, tõlkinud ja loonud libretosid, seadnud tantse ja liikumist lastelavastustele (Kiplingi ja Dvinjaninovi „Mowgli”, 1995; Stiles'i ja Drewe'i „Inetu”, 2002) ning ooperitele (Händeli „Xerxes”, 1997; Nielseni „Maskeraad”, 1999). „Vanemuise ballett 70 : 1939–2009” üks koostaja (2009). Korraldanud 2000–06 I.D.A. (International Dance Activity) tantsufestivali, mis oli pühendatud Vanemuise balleti asutajale Ida Urbelile. Rahvusvahelise Tantsunõukogu CID-UNESCO liige (2009).

Noorte lavajõudude ülevaatuse preemia 1989. Noore balletikunstniku preemia 1992. Muusikateatri aastapreemia 1995. Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium 2004. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006. Balletipreemia 2007. Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia 2008. Tartu medal 2009.

Osi

  • osaline (Mimeskid, Sumera Pärjaballaad, 1981)
  • Õhtu perenaine (Tantsu sünd: Lõks, Wakemani muusika, 1982)
  • Saarepiiga (Eugen Kapi Kalevipoeg, 1985)
  • Neiu (Koreograafilised novellid: Montecchi ja Capuletti, Tšaikovski muusika, 1986)
  • Orav (Austeri Bambi, 1987)
  • solist (Su öid ma tean, Beethoveni, Raveli, Wagneri jt muusika, 1987)
  • Venla ja Emarebane (Ojaneni Seitse venda, 1988)

Lavastusi

  • Kevadised manuskriptid, Vivaldi, Kreisleri ja Sumera muusika (1989, ka kunstnik ja kostüümide autor)
  • Koit ja Valge öö, Elleri muusika (1989, ka kunstnik ja kostüümide autor)
  • Orffi Carmina burana (1991)
  • Volkonski Väike prints (1991, ka kunstnik, filmi montaaž ja libreto autor)
  • African Sanctus, Fanshawe'i muusika ning Barcelona, Mercury ja Morani muusika (1992, ka solist ja kunstnik)
  • Prokofjevi Romeo ja Julia (1993, ka kunstnik)
  • Bartóki Imeline Mandariin (1994, tantsis Naist, ka kunstnik)
  • Tšaikovski Pähklipureja ehk imeline jõuluöö (1994, ka kunstnik)
  • Leigh' Mees La Manchast (1995, ka kunstnik)
  • Jirotka Saturnini mäng (1996)
  • Pildi sisse minek: Bartóki Imeline Mandariin; Maskiball, Rodrigo muusika; Stravinski Pühitsetud kevad (1997, ka kunstnik)
  • Maskiball ehk pildi sisse minek, Rodrigo muusika (2000, ka kunstnik)
  • Wolfgang Amadé Mozart, Mozarti, Haydni, Salieri ja Pärdi muusika (2000, ka kunstnik)
  • Straussi Nahkhiir (2006, ka kunstnik ja kostüümide autor)
  • Peer Gynt, Griegi muusika (2006, ka kunstnik, kostüümide autor ja valguskunstnik)
  • Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud, Styne'i muusika (2008, ka tõlkija)
  • Kiplingi ja Aintsi Mowgli (2010, ka libreto autor)
  • Moonlight Express, jazzmuusika (2012, ka kunstnik ja kostüümide autor)
  • Kuldvõtmekese lugu (2013, ka kunstnik ja muusikaline kujundaja)

Kunstnikutöid

  • Süvalepa Emajõe Ööbik (1993)
  • Karmi Prügikastilapsed (1996)
  • Prokofjevi Tuhkatriinu (2000, kostüümide autor)
  • Maskid, Debussy muusika (2001)
  • Chopiniana (2002)
  • Matteo Molesi Outbound (2003)
  • Anathema, Rahmaninovi ja Chopini muusika (2005)
  • Kevade, Varrese muusika (2009, kostüümide autor)
  • Casanova, Mozarti ja Vivaldi muusika, ansambel Typsi ja Araabia traditsionaalid (2011, ajalooliste kostüümide autor)
  • Thriller, Michael Jacksoni muusika (2013)
  • Kesköö Pariisis, Gershwini muusika (2015, lavakujundus ja kostüümid, ka libreto autor)
  • Lumekuninganna, Respighi, Kodaly jt muusika (2016, ka libreto autor)

Videokandjaid

  • Tuhkatriinu (DVD, 2001)
  • Maskid (DVD, 2001)
  • Bamby (DVD, 2002)
  • Outbound (DVD, 2003)
  • Anathema (DVD, 2005)

Kirjandus

  • L. Metsaalt. Kuus tüdrukut. – Kodumaa, 21. juuni 1978
  • R. Kudu. Mare Tommingas on võluv koreograaf. – Eesti Naine 1991, 7/8
  • H. Aassalu. Laevuke kärestikus: [African Sanctus]. – Sirp, 7. august 1992
  • K. Murutar. Naine, kes mängib üksinda. – Liivimaa Kroonika, 11. märts 1993
  • P. Palm. Napid vahendid, aga rikkalik tulemus: [Romeo ja Julia]. – Rahva Hääl, 6. aprill 1993
  • M. Tommingas. Kevadkingituseks „Pähklipureja ehk imeline jõuluöö”. Intervjueerinud S. Karja. – Rahva Hääl, 16. aprill 1994
  • Mare Tommingas: suurest rahast rohkem aitavad elada väikesed emotsionaalsed kingitused. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Postimees, 19. aprill 1994
  • Mare Tommingas: ma ei tee kunagi plaane. Intervjueerinud P. Peensoo. – Õhtuleht, 29. aprill 1994
  • H. Aassalu. Kaksitimõtteid „Vanemuise" uue „Pähklipureja" puhul. – Kultuurileht, 6. mai 1994
  • H. Aassalu. „Imeline mandariin” tuli „Telefoniga” Tartust Tallinna. – Kultuurileht, 3. juuni 1994
  • M. Põldmäe. A. D. 1995 ooperis: [Mees La Manchast]. – Teatrielu 1995
  • Ü.Tonts. „Kõigepealt näen ma ilu...”: [Mees La Manchast]. – Hommikuleht, 8. veebruar 1995
  • P. Palm. Usk inimsusse on tarkus või hullumeelsus: [Mees La Manchast]. – Eesti Sõnumid, 13. veebruar 1995
  • M. Tommingas. Inimene, kes kannab hinges mängu. Intervjueerinud P. Palm. – Sõnumileht, 2. detsember 1995
  • Ü. Tonts. Muusikal ja mees: [Mees la Manchast]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 6
  • M. Tommingas. „Tahtsin lavale tuua oma lemmikmuusika”: [Pildi sisse minek. Intervjuu]. – Sõnumileht, 13. märts 1997
  • M. Tommingas, Ü. Vilimaa. Peaballettmeister peab olema nagu vanaema. Intervjueerinud E. Tatrik. – Postimees, 14. november 1997
  • M. Tommingas. Tantsiv Firenze. Intervjueerinud S. Karja. – Sirp, 14. november 1997
  • S. Karja. Persona grata. Mare Tommingas. – Teater. Muusika. Kino 1997, 12
  • H. Vaus-Tamm. Habras Mozart balleti alastuses: [Wolfgang Amadé Mozart]. – Eesti Päevaleht, 14. veebruar 2000
  • E. Lillemets. Elu – nõksatus loomingu ja üksinduse vahel: [Wolfgang Amadé Mozart]. – Sirp, 28. aprill 2000
  • A. Viira. Ärapõlatud koorilaulja tantsis end balletijuhiks. – Tartu Postimees, 7. juuni 2001
  • J. Olmaru. Pensionärist balletijuht. – Linnaleht : Tartu, 5. november 2004
  • Mare Tommingas, Vanemuine, balletijuht. – Teatrielu 2004
  • Tommingas : Lavastus võeti vastu braavohüüetega: [Suveöö unenägu]. Intervjueerinud M. Tõnson. – Eesti Päevaleht, 4. aprill 2005
  • M. Tommingas. Miks? Intervjueerinud R. Hanson. – Postimees, 5. jaanuar 2006
  • K. Garancis. Kerge ja kärsitu „Peer Gynt” Vanemuises. – Eesti Päevaleht, 11. november 2006
  • Mare Tommingas : I.D.A. festival ühendab balleti nüüdistantsuga. Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht, 30. november 2006
  • M. Tommingas. Vanemuise ballett läheb edasi avatuse joont pidi. Intervjueerinud R. Hanson. – Tartu Postimees,  3. märts 2009
  • A. Põldmäe. Queeni veenev elustumine Vanemuises: [Queen: the Doors of Time]. – Sirp, 29. mai 2009
  • H. Piip. Luuna talu perenaine. – Eesti Naine 2009, 8
  • M. Tommingas. Birgitta festivali avateos on ühe eesti paari lugu: [Aeg armastada]. Intervjueerinud H. Vaus-Tamm. – Eesti Ekpress, 13. august 2009
  • Mare Tommingas: „Kõik trupi liikmed on minu jaoks tähtsad”. Intervjueerinud A.-Marleen Rei. – Ramp 2011/2012
  • M. Pisukov. Buratino seikleb tantsude keeles: [Kuldvõtmekese lugu]. – Tartu Postimees, 19. veebruar 2013
  • M. Tommingas. Mäng – hooaja 2014/2015 märksõna Vanemuise balletitrupi jaoks. – Ramp 2015/2016

 

Välislinke

Graatsiad: Mare Tommingas, Sirre Oengo, Jelena Tšaulina, Pärjaga tüdruk – Maret Kristal. „Mimeskid“, Sumera „Pärjaballaad”. (Vanemuine, 1981)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2016 (G. Kaskla)