Urbel, Ida

Ida Urbel (Erika Elisabeth; 16. XII 1900 Viljandi – 4. X 1983 Tartu), koreograaf, lavastaja ja tantsuõpetaja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1952). Isa maaler, ema õmbleja.

Lõpetas 1920 Viljandi tütarlastegümnaasiumi, tantsu õppis 1923–26 Gerd Neggo stuudios ja E. Pfeiffere juures Läti Rahvusooperis, ballettmeistri ja tantsuõpetaja diplomi sai 1932 Pariisis Syndicat National des Professeurs de Danse et Danseurs Professionnels’i juures. Rajas 1921 Viljandis oma tantsustuudio, lõi tantse Ugala lavastustele ja oli 1929–35 samas tantsujuht ning ühtlasi Endlas külaliskoreograaf. Töötas 1935–80 Vanemuises (1957–74 peaballettmeistrina), asutas teatri pidevalt tegutseva tantsurühma ja samaaegselt ka õpperühma (õpilasi: Maie Maasik, Ülo ja Aili Rannaste, Uno Puusaag, Väino Aren, Maie ja Tiia Saealle, Villu Vähk, Illar Rätsep). Lavastanud näidendeid, oopereid ja operette, viimaseid ka koos Epp Kaiduga. Eesti Televisioonis on videosalvestused „Ida Urbeli tantsud” ja „Ida Urbel”.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1951), Eesti NSV rahvakunstnik (1965). Nõukogude Eesti preemia 1970.

1994 asutati Tartus Ida Urbeli auks Ida Tantsukool.

Lavastusi

Proov: lavastaja Ida Urbel, assistent Ernst Raiste. Pugni, Drigo ja Vassilenko „Esmeralda“ (Vanemuine, 1957).

Lavastaja Ida Urbel proovis, esiplaanil Kuno Otsus. Bizet’ „Carmen“ (Vanemuine, 1969).

  • Karnevalisüit, Tšaikovski muusika (1939)
  • Pugni, Drigo ja Glieri Esmeralda (1941 ja 1957)
  • Viis valssi, mitme autori muusika (1942)
  • Tubina Kratt (1943 ja 1961)
  • Raederi Aladini imelamp (1943)
  • Kalniņši Sügis (1944)
  • Nielseni Lakšmi (1944 ja 1955)
  • Prokofjevi Romeo ja Julia (1946)
  • Tšulaki Kahe isanda teener (1948, ka lavakujundus)
  • Adami Giselle (1949)
  • E. Kapi Kalevipoeg (1950, Estonias1953, koos U. Väljaotsaga)
  • Assafjevi Bahtšisarai purskkaev (1950)
  • Šeherezade, Rimski-Korsakovi muusika (1951)
  • Glieri Vaskratsanik (1952)
  • Jarullini Šurale (1954)
  • Itaalia capriccio, Tšaikovski muusika (1955)
  • Tšaikovski Pähklipureja (1955)
  • Austeri Tiina (1958)
  • Peer Gynt, Griegi muusika (1959)
  • Peiko Orléans’i neitsi (1962)
  • Paganini, Rahmaninovi muusika (1963 ja 1967)
  • Melikovi Legend armastusest (1964)
  • Sugári Mere tütar (1965)
  • Ilusal sinisel Doonaul, Straussi muusika (1965)
  • Vinteri Kevade (1967)
  • Morozovi Doktor Ai-ai-ai (1968)
  • Puccini Tosca (1969)
  • Bizet’ Carmen (1969)
  • Prokofjevi Õnnemängija (1970)
  • Tubina Barbara von Tisenhusen (1971)
  • Lehári Lõbus lesk (1971)
  • Flotow’ Martha (1976)
  • Švartsi Lumekuninganna (1978)
  • Kálmáni Silva (1979)

Tantse lavastustele

  • Mielke Viinamäe Liisi (1922 Ugalas)
  • O. Strausi Viimne valss (1927 Ugalas)
  • Ábrahámi Viktooria ja ta husaar (1931 Ugalas ja 1934 Endlas)
  • Ardna Igavene legend (1935 Ugalas ja 1942)
  • Aava Vikerlased (1935 Vanemuises ja 1955)
  • Gounod’ Faust (1938, 1953 ja 1965)
  • Dunajevski Vaba tuul (1948)
  • Kõrveri Ainult unistus (1955)
  • Kõrveri Laanelill (1959)
  • Kõrveri Teie soov, palun (1962)
  • Kõrveri 1000 meetrit armastust 1965)
  • Miljutini Vaikne perekond (1968 Moskva Operetiteatris)

Kirjandus

  • H. Aumere. Ida Urbel. Tallinn, 1989
  • L. Tormis. Sisuka tantsu meister. – Edasi, 10. detsember 1961
  • D. Normet. Sa pead ta võtma. – Nõukogude Naine 1964, 6
  • N. René. Tartu. The call of Paganini. – Dance and Dancers 1965, April
  • N. René. Inglise ajakiri „Vanemuise” balletilavastusest. – Edasi, 26. veebruar 1966
  • L. Tormis. Eesti balletist. Tallinn, 1967
  • R. Talisoo. Ida Urbel ja tema „Carmen”. – Teatrimärkmik 1969/70
  • R. Talisoo. Ida Urbel. Nõukogude Eesti preemia laureaat. – Rahva Hääl, 2. august 1970
  • V. Pütsep. Ida Urbel – ooperilavastaja. – Noorte Hääl, 18. oktoober 1970
  • E. Kampus. „Tantsukoja” perenaine. – Nõukogude Naine 1970, 12
  • K. Ird. Seltsimees Urbelile! – Sirp ja Vasar, 18. detsember 1970
  • Pühapäevakohv Eesti NSV rahvakunstniku Ida Urbeliga. 1–6. Üles kirjutanud V. Pütsep. – Edasi, 23. ja 30. märts, 6., 20. ja 27. aprill ning 22. juuni 1975
  • A. Rinne. Ida Urbel. – Kodumaa, 17. detsember 1975
  • V. Pütsep. Ida Urbel ja aastad. – Edasi, 16. detsember 1980
  • I. Urbel. Kerged jalad, raske leib. Intervjueerinud A. Põldmäe. – Sirp ja Vasar, 19. detsember 1980
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 14. oktoober 1983
  • A. Mering. Elu lugu. Tallinn, 1986
  • H. Aassalu. Ida Urbelist ja temast kirjutatud raamatust. – Reede, 14. detsember 1990
  • Ülo Vilimaa: Nii tore on proovi minna! Intervjueerinud R. Kudu. – Esmaspäev, 12. september 1994
  • H. Aassalu. Esitantsija Elena Poznjak-Kõlar. Tallinn, 1995
  • M. Noormets. Ida Urbeli Viljandi-aastad. – Sakala kalender 2000. Viljandi, 1999
  • Ü. Võsar. Ida Urbel alustas oma kunstnikuteed Viljandis. – Sakala, 26. juuni 2004
  • Kes nägi Kratti? Koostaja S. Raid. Tallinn, 2006. (Elavik; 4)
  • Vanemuise ballett 70. 1939–2009. Koostajad K. Rohejärv, M. Tommingas. Tartu, 2009
  • P.-R. Purje. Velda Otsus – nimi eesti kultuuris. Tallinn, 2013
  • Н. Рославлева. Старейший хореограф Эстонии. – Театр 1971, 8

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T367

Välislinke

Prints – Henn Aare, Okasroosike – Salme Lott. „Okasroosike“, Ida Urbeli Tantsustuudio õpilasõhtu, 1930.

Ugala tantsurühm, vasakult esimene Ida Urbel.

Peaproov, taga keskel Udo Väljaots, Erna Pallo, lavastaja Ida Urbel, keskel põrandal inspitsient Karl Kalkun sen, tema seljas Kratt – Ella Lukk-Kudu. Tubina „Kratt“ (Vanemuine, 1943).

Romeo – Udo Väljaots, Julia – Velda Otsus. Prokofjevi „Romeo ja Julia“ (Vanemuine ,1946).

Girei – Udo Väljaots, Zarema – Aina Petersons. Assafjevi „Bahtšisarai purskkaev“ (Vanemuine, 1950).

Lionel – Ülo Rannaste, Jeanne d’Arc – Maie Maasik. Peiko „Orléans’i neitsi“ (Vanemuine, 1962).

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2017