võldaslased

Võldas

võldaslased (Cottidae; vn pогатковые, ingl cottids), mere- ja mageveekalad meripuugiliste seltsist; umbes 300 liiki. Enim on võldaslasi Vaikse ookeani põhjaosa rannikuvees, vähem Arktikas ja Põhja-Atlandis. Viie perekonna esindajad elavad Euraasia ja Põhja-Ameerika mageveekogudes, 1 liik Uus-Meremaa lähistel. Võldaslastel on suur ogaline pea, mis on kõhu ja selja suunas lame; jässakas keha aheneb peeneks sabavarreks; eesmine seljauim on tagumisest lühem, rinnauim suhteliselt suur. Soomuseid ei ole, kehal on luuplaadikesed või ogakesed, nahk tugev. Võldaslased söövad vähikesi, putukate vastseid ja tigusid, ka kalamarja. Väheliikuvad ja paiksed. On külmalembesed ja koevad varakevadel. Isased valvavad kudu ja värskendavad vett, vehkides rinnauimedega. Eesti merevees elavad merihärg, nolgus ja meripühvel. Eesti siseveekogudes, peamiselt kärestikulistes jõelõikudes ja mõnes suuremas järves ning magestunud merelahtedes elab võldas (Cottus gobio; vn подкаменщик, ingl bullhead). Ta hoidub kivide alla; pikkus 15–18 cm, isased on emastest suuremad ja neid on ka rohkem. Võldas on looduskaitse III kaitsekategooria liik.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
E. Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Välislingid

EE 10, 1998; VE, 2006; muudetud 2011