Võldas on Eesti tuntuimaid meripuugilisi

meripuugilised (Scorpaeniformes; ingl ray-finned fish, vn cкорпенообразные), selts luukalu, kes mitme tunnuse poolest (uimedes ogakiired, kõhuuimed rinnauimede all, ujupõis pole sooltoruga ühenduses või puudub) sarnanevad ahvenalistega, eristav tunnus on silmaalune luukaar. Enamus meripuugilisi on üsna suured kalad, ka pea on neil suur. Suurel osal on sisemine viljastumine, osa sünnitab.

Seltsi kuulub tuhatkond liiki, sealhulgas palju töönduskalu (meriahven, terpuuglased, merikukk, mustkala, merivarblane, õlikala). Mürgiste ogadega liigid (tiibkala, õudnäsalik) on inimesele ohtlikud. Seltsi liigirikkaim sugukond on meripuuklased, see hõlmab peamiselt soojade ja parasvöötme merede ka­lu; nende pead (eriti lõpuskaasi) katavad ogad, seljauim on kaheosaline, uimedes palju ogakiiri, viimaste ja lõpuskaane ogade alusel osal liikidel mürginäärmed.

Vahemeres ja Atlandi idarannikul elav kuni 25 cm pikkune meripuuk ehk merikiisk (Scorpaena scrofa) on põhjakala, toitub põhjaloomadest (sealhulgas kaladest), koeb kevadel, marjaterad ujuvad vabalt; kohaliku tähtsusega püügikala. Eestis levinud meripuugilistest on tuntuim võldas.

EE 6, 1992; VE, 2006; muudetud 2011