Trilljärv, Aleksander

Aleksander Harald Trilljärv (pseudonüümid Kühnel ja Onu Lex; 19. IV 1871 Porkuni mõis, Virumaa – 30. IX 1944 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu auliige (1934). Isa mõisaaednik. Pojatütar Ira Trilljärv.

Lõpetas 1886 Rakvere kreiskooli ja 1888 Tallinna Peetri reaalkooli kaubandusklassi, õppis 1898–99 metsandust ja töötas metsaäris. Oli 1888–91 Tallinna saksa teatri koorilaulja (bass) ja näitleja, 1891–92 Porkuni mõisas põllutööl, 1892–98 Järvamaa koolides õpetaja (korraldas seal ka näitemänge ja pidas ettekandeid näitekunstist), 1900–06 (vaheaegadega) Tallinna seltsides (peamiselt Lootuses ja Estonias) näitejuht ja näitleja, 1901–03 Venemaal mõisavalitseja ning 1906–36 Estonia näitleja. Tõlkinud saksa ja itaalia keelest üle 40 operetilibreto, kirjutanud novelle, kurbmängu „Tasuja” (1915, E. Bornhöhe ainetel), luuletusi ja humoreske, olnud ajalehtede kirjasaatja ja 1909–10 ajakirja Näitelava kaastoimetaja.

Osi

  • Hartwig (Vossi Eva, 1899 Lootuses)
  • Vaska Pepel ja Kleštš (Gorki Põhjas, 1903 Estonias ja 1917)
  • Julius (Hauptmanni Kopranahkne kasukas, 1907)
  • Imari (Jonesi Geiša, 1908 ja 1928)
  • Juhan (Mändmetsa Ema, 1909)
  • Hans (Jarno Metsaülema tütar, 1910, 1916 ja 1926)
  • vana Ekdal (Ibseni Metspart, 1912)
  • Bernard Larousse (Lehári Eva, 1912)
  • Esimene hauakaevaja (Shakespeare’i Hamlet, 1912)
  • Kolb (Fulda Naisori, 1912)
  • Kull (Vilde Tabamata ime, 1913)
  • von Klebs (Sudermanni Kodu, 1913)
  • Straschinski (Hauptmanni Elga, 1914)
  • Peeter Püvi (Kitzbergi Püve talus, 1916 ja 1925)
  • Simon (Heijermansi Lootus õnnistuse peale, 1917)
  • Udumäe kuningas (P. Jakobsoni Udumäe kuningas, 1918)
  • Ljapkin-Tjapkin (Gogoli Revident, 1918 ja 1923)
  • vana Heinecke (Sudermanni Au, 1919)
  • Maximilian von Moor (Schilleri Röövlid, 1924)
  • Peetrus (Schmidti Juudas Iskariot, 1925)
  • Volmer Vomm (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1925)
  • Reveli piiskop (Adsoni Neli kuningat, 1931)
  • Werner (Schilleri Wilhelm Tell, 1936)

Kirjandus

  • H. R. [H. Raudsepp]. „Estonia“ teatri näitleja Aleksander Trilljärv. – Päevaleht, 19. jaanuar 1913
  • H. R. [H. Raudsepp]. Moseri „Raamatukoguhoidja“ Estoonias. – Vaba Maa, 13. mai 1921
  • ArA [A. Adson]. Lavaveteraan Trilljärv. – Vaba Maa, 18. aprill 1931
  • A. Üksip. Aleksander Trilljärve 65. sünnipäevaks. – Teater 1936, 4
  • P. Pinna. „Ütle sa – ma ei julge“. – Uus Eesti, 17. aprill 1936
  • A. Trilljärv. Kuidas minust sai näitleja. – Teater 1936, 9
  • P. Pinna. Aleksander Trilljärv. – Teater ja Muusika 1941, 4
  • P. Pinna. Aleksander Trilljärv. – Sirp ja Vasar, 14. oktoober 1944
  • L. Reiman. Lava võlus. Lund, 1960; Tallinn, 1996
  • A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
  • P. Pinna. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn, 1995; Tallinn, 2010
  • A. Pulver. Eesti teatri ristiisa. – Virumaa Teataja, 18. aprill 2001

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T6

Välislinke

Eugenie – Hilma Rantanen, Kolb – Aleksander Trilljärv, proua Kolb – Betty Kuuskemaa. Fulda „Naisori“. (Estonia, 1912)

Teine hauakaevaja – Toomas Tondu, Esimene hauakaevaja – Aleksander Trilljärv. Shakespeare’i „Hamlet“. (Estonia, 1912)

Eva – Bertha Franzke, Bernard Larousse – Aleksander Trilljärv. Lehári „Eva“. (Estonia, 1912)

Marie – Erna Villmer, Terese – Salme Peetson, von Klebs – Aleksander Trilljärv, Heffterdingk – Karl Jungholz, Magda – Hilma Rantanen. Sudermanni „Kodu“. (Estonia, 1913)

Püve Peeter – Aleksander Trilljärv poseerimas koos abikaasaga. Kitzbergi „Püve talus“. (Estonia, 1925)

ETBL, 2000 (K. Soosalu); täiendatud 2017