Tinn, Olev

Olev Tinn (3. IX 1920 Garadok, Valgevene – 6. IX 1971 Tallinn), näitleja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1953). Isa Eduard Tinn. Oli abielus Draamateatri trupijuhi Aino Tinniga. Poeg Eduard Tinn.

Lõpetas 1940 Tallinna Rahvaülikooli Seltsi erakolledži, 1946 Draamastuudio eriklassi ja 1950 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Alustas lavategevust 1933 lasteosadega Draamateatris, töötas 1940–41 Ugalas ja 1944–71 Draamateatris, kuulus 1941–42 Tatarstani filharmoonia eesti ansamblisse ja 1942–44 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Mänginud filmis („Valgus Koordis”, 1951, „Tagahoovis”, 1957, mõlemad Tallinnfilm) ja kuuldemängudes („Patseba Saaremaal”, 1958).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1962).

Osi

Optimistenko – Olev Tinn. Majakovski „Saun“. (Draamatetater, 1957)

  • Cedrik (Burnetti ja Särevi Väike lord Fauntleroy, 1933)
  • Bobby (Förscheli Admiral Bobby, 1935)
  • Lopez (Sheridani Seltsidaam, 1945)
  • Ihameel (Sütiste Ristikoerad, 1946)
  • August (Jakobsoni Võitlus rindejooneta, 1947)
  • Maslennikov (Simonovi Päevad ja ööd, 1947)
  • Petruška (Gribojedovi Häda mõistuse pärast, 1948)
  • Kārlis (Lācise ja Sauleskalnsi Kaluri poeg I ja II, 1950 ja 1952)
  • Saar (Hindi ja Särevi Tuuline rand, 1951)
  • Aleksei Šebujev (Lukovski Hoiatuse neem, 1951 Lõuna-Eesti Teatris)
  • Florindo (Goldoni Osav teenijanna, 1953)
  • Farfuridi (Caragiale Kaotatud kiri, 1954)
  • Tõnisson (Lutsu ja H. Luige Kevade, 1954)
  • Lauri (Kivi ja Panso Seitse venda, 1956)
  • Optimistenko (Majakovski Saun, 1957)
  • Vainonen (Višnevski Optimistlik tragöödia, 1957)
  • Marco (Milleri Vaade sillalt, 1958)
  • Kutt (Kaburi Antivalgus, 1968)
  • Pearu (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1958)
  • Jakov (Tolstoi Hariduse vili, 1960)
  • Pastor (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1962)
  • Muna (Pandi Avarii, 1963)
  • Prissõpkin (Majakovski Lutikas, 1963)
  • Pearu (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1966)
  • Crooks (Steinbecki Hiirtest ja inimestest, 1966)
  • Ill (Dürrenmatti Vana daami visiit, 1968)

Kirjandus

  • A. Päiel. Eesti NSV teeneline kunstnik Olev Tinn. Tallinn, 1968
  • E. Kail. Väikesest lord Fauntleroyst karakternäitlejaks. – Noorte Hääl, 30. august 1963
  • E. Pajula. Olev Tinn 50. – Noorte Hääl, 3. september 1970
  • A. Päiel. Olev Tinn – 50. – Sirp ja Vasar, 4. september 1970
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 10. september 1971
  • V. Jaska. Filosoofiadoktor kohtus isadepäeval tõrvalastega. – Valgamaalane, 10. november 2009
  • Л. Кальмет. С полной отдачей. – Cоветская Эстония, 25 октября 1970

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T559

Välislink

Mr. Hobbs – Ruts Bauman, Cedrik – Olev Tinn, Dick – Oskar Põlla. Burnetti ja Särevi „Väike lord Fauntleroy“. (Draamateater, 1933)

Petruška – Olev Tinn, E. D. – Voldemar Panso. Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“. (Draamateater, 1948)

Juhani – Rudolf Nuude, Tuomas – Aksel Orav, Aapo – Tõnis Kask, Simeoni – Lembit Anton, Timo – Kalju Karask, Lauri – Olev Tinn, Eero – Jaanus Orgulas. Kivi „Seitse venda“. (Draamateater, 1956)

Pearu – Olev Tinn, Mari – Lulo Purre. Tammsaare ja Särevi „Vargamäe". (1958)

Crooks – Olev Tinn, Lennie – Aksel Orav. Steinbecki „Hiirtest ja inimestest”. (Draamateater, 1966)

Liis – Õie Maasik, Kutt – Olev Tinn. Kaburi „Antivalgus". (Draamateater, 1968)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2019