Selirand, Elo

Elo Selirand (9. VII 1975 Tallinn), telerežissöör. Eesti Lavastajate Liidu liige (2008). Isa Enno Selirand.

Lõpetas 1993 Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja 1998 Tallinna Pedagoogikaülikooli telerežii erialal. Olnud Eesti Raadios 1992–93 noortesaadete toimetaja, 1993–94 helioperaator ja 1993–96 ajaviiteprogrammi toimetaja. Täiendanud end produtsentide kursustel Kari Kyronseppä juhendamisel Soomes (1996) ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis (2000), ühtlasi Kaarin Raidi lavastamise meistriklassis (1997) jm. Tegutsenud Eesti Televisiooni Teleteatris 1996–2000 režissööri assistendina ja aastast 2002 projektijuhina, aastast 2003 Eesti Rahvusringhäälingu tegevprodutsendi ja režissöörina. Teinud telelavastusi, saatesarju („Tähelaev”, 2003–06; „Kahvel”, 2005–07; „Saame kokku Tomi juures”, 2007; „Kahekõne”, aastast 2009) ja filme („Kutsar koputab kolm korda”, 2010, Exitfilm; „Vigala vürts”, 2012, Osakond), töötanud mitmete teatriülekannete, meelelahutusprogrammide, muusikavideote, reklaam- ja mainefilmide juures. Kirjutanud artikleid teatrist.

Eesti Kultuurkapitali preemia 2007.

Telelavastusi

Tammsaare ja Prosa Ma armastasin sakslast (1997, II režissöör)
Ristikivi põhjal Prosa Lihtne lugu, lõpuga (1998, II režissöör)
Ibseni ja Undi Norbert ehk Nukumaja (1998, II režissöör)
Alveri ja Kasterpalu Tuulearmuke (1998, diplomitöö)
Kivastiku Teatrifantoom (2005)
Vaiksoo Jaagupi jõulud (2005)
Kassi ja Seliranna Nöbinina (2011)

Kirjandust

P.-R. Purje. Tuulearmuke ja valge vares. – Sõnumileht, 25. mai 1998
B. Davidjants. Alasti kaamera taga. – Anne 2006, 10
E. Selirand. Uus lastelavastus ETVs – pöörane „Nöbinina“. Intervjueerinud E. Klaats. – Maaleht : TeRa 2011, 50, 19.–25. detsember
N. Korv. Uus vana tuttav. – Postimees, 28. detsember 2011

Loodud 2014 (T. Truuvert)