Selirand, Enno

Enno Selirand (8. X 1950 Tallinn – 14. XII 2015 Tallinn), näitleja ja lavastaja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1978–86). Isa rätsep, ema õpetaja. Elo Seliranna isa.

Lõpetas 1968 Tallinna 4. Keskkooli, õppis 1972–74 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris, lõpetas 1975 näitejuhtimise erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja 1987 sotsiaalpsühholoogia erialal Tartu Riikliku Ülikooli. Oli 1975–80 Nukuteatri näitleja ja lavastusala juhataja, hiljem töötas Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis, aastast 1989 firmajuhina ja Tallinna usaldustelefoni nõuandjana. Tegutses ka õppejõuna, korraldas ja lavastas massiüritusi („Eestimaa laul”, 1988; „Vabaduse laul”, 1991). Avaldanud ajakirjanduses teatrialaseid kirjutisi.

Osi

  • Metamorfoos (Männi Õhuloss Pilvemaal, 1977)
  • Kraaga, Koerake, Pagar ja Kingsepp (Jahnini Papist kellaväljak, 1978)
  • Käretoru ja teener Carolus (Druoni ja Saare Roheliste sõrmedega poiss, 1979)
  • II röövel (Põldmäe, Peegli ja Saare Verine John, 1980)

Kirjandus

  • Enno Selirand: olen nagu see optimistlik konn, kes koore pütis võiks siples. Intervjueerinud E. Klaats. – Maaleht, 28. juuli 1994
  • T. Vapper. Usaldustelefon aitab eluga hakkama saada. – Õpetajate Leht, 14. detsember 2012
  • U. Vahe. Enno Seliranna lahkumine: „Ta läks, naeratus huulil”. – Õhtuleht, 21. detsember 2015

Leonid Jahnini „Papist kellaväljaku” trupp (1978). Ees vasakult: Urve Paeorg, E. Aatemaa (lavamonteerija), Helle Laas, Gunnar Graps, Krista Urvet; taga vasakult: V. Siil (helitehnik), ?, Enno Selirand, Oskar Liigand, Jaak Vaus (kunstnik), Enn Lee (valgustaja).

Nelli Ossipova „Magusa pudru” trupp (Nukuteater, 1979). Ees vasakult: Urve Paeorg ja Enno Selirand, (keskel) Helle Laas; taga vasakult: Oskar Liigand, Enn Lee (valgustaja), ?, Meta Jürgo (liikumisseadja), Jaak Vaus (kunstnik).

ETBL, 2000 (E. Purje); täiendatud 2016 (T. Truuvert); täiendatud 2017