Tagasi ETBL-i avalehele

Ruhnu dessant (1917)

Korskirke rand. Kaldteede jaoks kasutatud palgiotsad pesi 2005. aasta torm liiva seest välja

1917. aasta sügisel otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared ja tõrjuda Liivi lahelt välja Vene laevastiku. Operatsiooni kaugem eesmärk oli avaldada survet Vene Ajutisele Valitsusele  separaatrahu sõlmimiseks. Operatsiooni tulemusel hõivasid sakslased kogu saarestiku, mis lõi eelduse Eesti maismaaosa vallutamiseks järgmisel aastal.

Operatsiooniks koodnimetusega Albion koondati Liepājasse enam kui 300 laeva ja mootorpaati, sh 10 lahingulaeva, lahinguristleja, vesilennukite emalaev ning kuus allveelaeva, laevastikku juhatas viitseadmiral Erhard Schmidt (1863–1946). Dessandis osalemiseks moodustati 24 000-meheline väekoondis. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon Esimeses maailmasõjas. Operatsioon algas 12. X 1917 dessandiga Tagalahte, samal päeval hõivasid sakslased Papisaare vesilennukite baasi ja merelennusadama ning tungisid edasi Sõrve suunas. 16. oktoobriks oli kogu Saaremaa sakslaste poolt hõivatud, kaks päeva hiljem langes nende kätte Muhu ja 20. oktoobril Hiiumaa.

Pealetungi käigus maandasid sakslased 13. X 1917 Ruhnu saarel Korskirke piirkonnas kaheksa vesilennukiga kohale toodud dessandi, mis oli teada olevalt maailma esimene sellelaadne dessant. Ruhnul oli Papisaare baasi varustuspost. 15. oktoobril viidi dessant kuue vesilennukiga Abrukale.

Kirjandus

  • N. Reek. Saaremaa kaitsmine ja vallutamine a. 1917. Tallinn, 1937
  • M. Õun, H. Ojalo. Võitlused Läänemerel 1914–1918: Esimene maailmasõda koduvetes. Tallinn, 2011

Loodud 2013