Randviir, Tiiu

Tiiu Randviir (aastast 1971 Tölp; 10. III 1938 Tartu), baleriin, tantsuõpetaja ja ballettmeister‑repetiitor. Eesti Teatriliidu (1957) ja Eesti Balletiliidu liige (1998, auliige 2018). Isa Aleksander Randviir, vend maletaja Jüri Randviir. Abielus kergejõustiklase ja sporditegelase Rein Tölbiga.

Lõpetas 1955 Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (Liia Leetmaa klass) ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri, täiendas end 1958–59 Moskva Suures Teatris ja Moskva koreograafiakooli juures Jelizaveta Gerdti ja Veera Vassiljeva klassis.

Olnud 1955–81 Estonia solist, 1981–82, 1988–90 ja 1998–2001 repetiitor ning 1987 direktori asetäitja balleti alal, 1970–90 (vaheaegadega) ja 1998–2018 ühtlasi õpetanud Tallinna Balletikoolis (õpilasi: Kaie Kõrb, Larissa Sintsova, Valentina Voronina (Avilotševa), Tatjana Voronina, Irina Fomina (Härm), Marina Kesler, Age Oks, Dagmar Rang (Rang-Saal), Katre Lidmets, Ketlin Oja jpt). Olnud 1982–85 Viini Riigiooperi balletikooli klassikalise tantsu ja näitlejameisterlikkuse õpetaja, 1988–90 Soome Rahvusooperis ja Kuopio suvekursustel pedagoog‑repetiitor, 1990–98 Stuttgartis John Cranko balletikooli ja aastast 1993 ühtlasi Montrealis balleti suvekursuste balletipedagoog.

Esinenud Moskva Suure Teatri (1963), Vilniuse (1958), Riia (1960) ja Jerevani (1964–66) ooperi‑ ja balletiteatrite lavastustes ning rahvusvahelises „tähtede trupis” kontserdiringreisidel paljudes välisriikides. Osalenud filmis („Katused ja korstnad”, 1968, Eesti Telefilm; „Lemminkäinen ja Saarepiiga”, 1973, Soome televisioon; „Medeia”, 1980, Eesti Telefilm). Temast on film „Tiiu Randviir” (1970, Eesti Telefilm).

Moskva rahvusvahelise balletivõistluse hõbemedal 1957. Eesti NSV teeneline kunstnik (1960), Eesti NSV rahvakunstnik (1967), NSV Liidu rahvakunstnik (1977). Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk (2001), Avatud Eesti Fondi tänupreemia 2002, Rahel Olbrei nimeline auhind 2013; Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia 2019.

Osi

  • Odette/Ottilie (Tšaikovski Luikede järv, 1956 ja 1967)
  • Meelike (E. Kapi Kullaketrajad, 1956)
  • Raimonda (Glazunovi Raimonda, 1957)
  • Esmeralda (Pugni, Glieri ja Vassilenko Esmeralda, 1957)
  • Kaste (Juzeliūnase Mere kaldal, 1958)
  • Myrtha (Adami Giselle, 1959)
  • solist (Chopiniana, Chopini muusika, 1959)
  • Naine (Raveli Bolero, 1959 ja 1976)
  • Näitlejanna (Straussiana, J. Straussi muusika, 1959)
  • Nelima ja Jahiomaniku sõbranna (Grīnblatsi Rigonda, 1960)
  • Vasemäe perenaine (Prokofjevi Kivilill, 1961)
  • Sarie (Kara Karajevi Kõue rada, 1962)
  • Aurora (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1962 ja 1969)
  • Rebane (Morozovi Doktor Ai‑ai‑ai, 1963)
  • Ahvatlus (Sümfoonilised tantsud, Rahmaninovi muusika, 1963)
  • Printsess (Stravinski Lugu sõdurist, 1963)
  • Tütarlaps (Tambergi Ballettsümfoonia, 1963)
  • Liblikas (Tambergi Poiss ja liblikas, 1963)
  • Tuhkatriinu (Prokofjevi Tuhkatriinu, 1965)
  • Julia (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1965)
  • Fee Dražee (Tšaikovski Pähklipureja, 1965)
  • Medeia (Barberi Medeia, 1966)
  • Chloë (Raveli Daphnis ja Chloë, 1966)
  • Swanilda (Delibes'i Coppélia, 1967)
  • Tsaaritar (Štšedrini Küürselg‑Sälg, 1967)
  • tädi Eve (Gibsoni Ime sünd, 1967, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Vassilissa (Gorki Põhjas, 1968, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Prostituut (Bartóki Võlumandariin, 1968)
  • Carmen (Bizet’ ja Štšedrini Carmen, 1969)
  • Baleriin (Minkuse Paquita, 1969)
  • Joanna (Tambergi Joanna tentata, 1971)
  • Haldjas (Stravinski Haldja suudlus, 1971)
  • Kaunitar (Prokofjevi Kadunud poeg, 1973)
  • Jane Avril (Portreed: Jane Avril, mitme autori muusika, 1975 Vanemuises)
  • Kleopatra (Lazarevi Antonius ja Kleopatra, 1975)
  • solist (Aastaajad: Sügis, Vivaldi muusika, 1976)
  • Kuradike (Petrovi Maailma loomine, 1976)
  • solist (Varjundid, Chopini muusika, 1977)
  • Tütarlaps (Vana teema variatsioonidega, Beethoveni muusika, 1977)
  • Klytaimestra (Faliku Oresteia, 1979).

Ülo – Ilmar Silla, Meelike – Tiiu Randviir. Kapi „Kullaketrajad”. (Estonia, 1956)

Tiiu Randviir. Balletiõhtu 3 osas, I osa „Chopiniana”. (Estonia, 1959)

Vasemäe perenaine – Tiiu Randviir, Danila – Ago-Endrik Kerge. Prokofjevi „Kivilill”. (Estonia, 1961)

Printsess Aurora – Tiiu Randviir, Prints Désiré – Jüri Lass. Tšaikovski „Uinuv kaunitar” (Estonia, 1962)

Tütarlaps – Tiiu Randviir. Tambergi „Ballett-sümfoonia”. (Estonia, 1963)

Ahvatlus – Tiiu Randviir, Kunstnik – Ago-Endrik Kerge, Ahvatluse saatjad: ?, Peeter Roos?, Kalju Saareke, Juris Žigurs, Kustav-Agu Püüman. Balletiõhtu, I osa, „Sümfoonilised tantsud”, Rahmaninovi muusika (Estonia, 1963)

Sarie – Tiiu Randviir, Larry – Ago-Endrik Kerge. Kara Karajevi „Kõue rada”. (Estonia, 1962)

Kirjandus

  • H. Aassalu. Tiiu Randviir. Tallinn, 1988
  • Tiiu Randviir. Koostaja P. Palm. Tallinn, 1988
  • A. Tamarkin. Tubli järelkasv balletile. – Sirp ja Vasar, 30. märts 1956
  • A. Ares.Tiiu Randviir. – Õhtuleht, 21. november 1957
  • T. Toomas.Tiiu Randviir. – Noorte Hääl, 21. detsember 1957
  • T. Randviir. „Hästi läks ...”. Intervjueerinud A. Vaare. – Õhtuleht, 10. veebruar 1961 
  • R. Talisoo. Tiiu Randviir. – Noorte Hääl, 10. veebruar 1963
  • M. Valter. 700000 000 kgm tööd ehk üks ilma kompositsioonita lugu Tiiu Randviirust. – Nõukogude Naine 1963, 12
  • L. Metsaalt. Suur sõber – tants. – Noorus 1964, 8
  • Lugejate küsimustele vastab Eesti NSV rahvakunstnik Tiiu Randviir. [Intervjuu]. – Noorte Hääl, 16. detsember 1967
  • L. Tormis. Tantsitud Carmen. – Teatrimärkmik 1968/69
  • V. Kõllu. Tiiu Randviir – Joanna: [Joanna tentata]. – Õhtuleht, 24. aprill 1971
  • H. Aassalu. Odette-Ottiliest Kleopatrani. – Teatrimärkmik 1975/76
  • T. Randviir jt. „Antonius ja Kleopatra”. Intervjueerinud N. Rinne. – Kultuur ja Elu 1976, 1
  • 13 küsimust Tiiu Randviirule. Intervjueerinud J. Mamers. – Kodumaa, 2. veebruar 1977
  • H. Aassalu. Hingestatud looming. – Rahva Hääl, 4. veebruar 1977
  • M. Laubre. Klassiõde. – Noorte Hääl, 6. veebruar 1977
  • L. Metsaalt. Tule ja jää kollisioonid. – Kultuur ja Elu 1977, 3
  • E. Laid. Jooni ja värve tantsija paraadportreeks. – Õhtuleht, 12. märts 1977
  • T. Randviir. Ballett coca-colaga pestud põrandal. Intervjueerinud T. Velliste. – Sirp ja Vasar, 11. jaanuar 1980
  • H. Aassalu. Tiiu Randviir. – Sirp ja Vasar, 20. juuni 1980
  • Vastab Tiiu Randviir. Intervjueerinud K.-A. Püüman. – Teater. Muusika. Kino 1984, 11 
  • T. Randviir jt. „Estonia” 80. hooaeg. [Intervjuu]. – Rahva Hääl, 1. detsember 1985
  • T. Randviir. Balletipedagoogina Viinis. – Kodumaa, 25. detsember 1985
  • Odette-Ottilie, Medeia, Carmen, Joanna, Kleopatra... ja uute graatsiate õpetaja. – Noorte Hääl, 10. märts 1988
  • T. Randviir. Olla ja jääda. Intervjueerinud M. Värk. – Õhtuleht, 10. märts 1988
  • L. Tormis, K. Kõrb, J. Allik. Tiiu Randviir. – Sirp ja Vasar, 11. märts 1988
  • A. Herkül. Baleriin. – Rahva Hääl, 13. märts 1988
  • E. Anupõld. Kodus kasvanud. – Sirp, 7. veebruar 1992
  • Tiiu Randviir: Tulen kindlasti tagasi. Intervjueerinud H. Aassalu. – Rahva Hääl, 19. august 1993
  • Tiiu Randviir käis kodumaal. Intervjueerinud H. Aassalu. – Sõnumileht, 11. jaanuar 1996
  • M. Taggo. Tiiu Randviir tõstab repetiitori ausse. – Seltskond, 6. juuni 2000
  • T. Laks. Estonia kuldaeg staaridega. – Eesti Päevaleht, 16. september 2006
  • H. Einasto. Tee filosoofiliste teemadeni kaasaegses tantsukeeles : Estonia ballett XX sajandi teisel poolel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • T. Laks. Tiiu Randviir – priimabaleriin ja range õpetaja. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 8. märts 2008
  • Tiiu Randviir ja Rein Tölp. Intervjueerinud I. Serman. – Elukiri 2008, 11
  • Ü. Toming. Priimabaleriinid õpetajana. – Haridus 2009, 9/10
  • K. Lindau. Tiiu Randviir: verised varbad pole teema. – Virumaa Teataja, 5. märts 2011
  • Tiiu Randviir: „Sa võid tahta kedagi priimabaleriiniks teha, aga kui tal pole jumalikku miskit, siis ta selleks ei saa.“ Intervjueerinud A. Viira. – Õhtuleht, 16. juuni 2012. 
  • T. Randviir. Rahutuvist õpetajaametini. – Õpetajate Leht, 17. aprill 2015. 
  • H. Piip. Baleriin kui poeesia. – Eesti Naine: Elu Lood 2016, 15 (suvi)
  • H. Piip. Juubilar Tiiu Randviir: „Oli ka kordi, kui ütlesin kodus, et ma tagasi balletikooli ei lähe.“ – Eesti Naine 2018, 3
  • A. Herkül. Tiiu Randviir 80! Luik esimesest etendusest alates. – Postimees, 8. märts 2018
  • A. Viira. Tiiu Randviir: „Olen õpetanud üle 45 aasta, tantsisin ma 25 aastat – need arvud on üsnagi head!”. – Õhtuleht, 4. veebruar 2019
  • А. Демидов. Встреча с Тийу Ранвийр. – Театр 1968, 1

 

Välislinke

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2019 (E. Värk)