Leetmaa, Liia

Liia Leetmaa (aastani 1950 Vink; 16. VII 1924 Nõmme – 5. X 2004 Tallinn) tantsija ja tantsuõpetaja. Eesti Teatriliidu liige (1959). Isa preester ja pedagoog.

Lõpetas 1940 Nõmme progümnaasiumi, õppis 1930–40 Eugenia Litvinova balletistuudios, 1940–41 Leningradi koreograafiakoolis, 1943–44 Riias Helēna Tangijeva-Birzniece ja Anna Priede juures ning 1945–47 Moskva koreograafiakoolis (sai baleriinidiplomi). Olnud 1947–65 Estonia balletisolist, 1948–80 Tallinna Koreograafiakooli klassikalise tantsu õpetaja ja 1980–86 konsultant‑repetiitor (õpilasi: Tiiu Randviir, Elena Poznjak, Mai Murdmaa, Juta Lehiste, Regina Tõško, Ilse Adusson, Svetlana Balojan, Olga Tšitšerova, Larissa Sintsova, Ülle Toming). Loonud klaveripalu („Kolmteist tagasivaadet balletikooli”, 1988).

Kuldmedal rahvusvahelisel balletivõistlusel Brüsselis 1939. Eesti NSV teeneline õpetaja (1966).

Osi

  • Fornarina (Koidu Itaalia capriccio, Tšaikovski muusika, 1948)
  • Ottilie (Tšaikovski Luikede järv, 1948)
  • Pascuala (Kreini Laurencia, 1949)
  • Rebane ja Varvara (Morozovi Doktor Aibolit, 1950, ja Doktor Ai‑ai‑ai, 1963)
  • Saarepiiga ja Linda (E. Kapi Kalevipoeg, 1953 ja 1961)
  • Zarema (Assafjevi Bahtšisarai purskkaev, 1955)
  • Sõbratar (Glazunovi Raimonda, 1957)
  • Tänavatantsijatar ja Sõbratar (Minkuse Don Quijote, 1958)
  • Kasvatajanna (Burmeistri Straussiana, J. Straussi muusika, 1960)
  • Võõrasema (Prokofjevi Tuhkatriinu, 1965)

Kirjandus

  • H. Aassalu. Balletipedagoogi juubel. – Sirp ja Vasar, 19. juuli 1974
  • Lia Leetmaa. Intervjueerinud M. Oja. – Kodumaa, 3. november 1982
  • T. Randviir. Õpetajast. – Sirp ja Vasar, 13. juuli 1984
  • Lia Leetmaa käekõrval eilsest balletist tänasesse. Üles kirjutanud H. Aassalu. – Teater. Muusika. Kino 1993, 11
  • L. Leetmaa. Baleriin lõi oma koolkonna. Üles kirjutanud H. Aassalu. – Kultuurileht, 15. juuli 1994
  • L. Leetmaa, T. Randviir, K.-A. Püüman. Tallinna Balletikool 50. Intervjueerinud H. Aassalu. – Õpetajate Leht 31. V 1996 (L. Leetmaa jt)
  • [Nekroloog]. – Sirp, 8. oktoober 2004
  • L. Leetmaa. Klassika on kool ja ilu. Intervjuu Liia Leetmaaga aastast 1993. Intervjueerinud Ü. Toming. – Teater. Muusika. Kino 2009, 6/7
  • Ü. Toming. Priimabaleriinid õpetajatena. – Haridus 2009, 9/10
  • Ü. Toming. Süda paberil. Tallinn, 2011

Liia Leetmaa Eugenia Litvinova õpilasena, 1935.

Zarema – Liia Leetmaa. Assafjevi „Bahtšisarai purskkaev“. (Estonia, 1955)

Liia Leetmaa.

ETBL 2000 (U. Ussisoo), täiendatud 2014 (Ü. Toming); täiendatud 2017