Olbrei, Rahel
Rahel Olbrei (õieti Rahel Amanda Aurelie; 1. VIII 1898 Tallinn – 12. XII 1984 Toronto), koreograaf, tantsuõpetaja ja tantsija. Jaan Olbrei tütar, Hanno Kompuse abikaasa.
Koduharidus; tantsu õppis 1918–19 Estonias Sessy Smironina‑Sevuni juures, 1919–22 Tallinnas Eugenia Litvinova ja 1922–23 Saksamaal Mary Wigmani stuudios, täiendas end Émile Jaques-Dalcroze’i, Rudolf von Labani ja E. Eduardova kursustel. Oli aastast 1918 Estonia tantsija ja 1925–44 ballettmeister. Asutas alaliselt tegutseva tantsurühma, pani Estonias aluse balletile kui iseseisvale lavastusharule. Loonud hulgaliselt tantse ooperi- ja operetilavastustele.
Põgenes 1944 Rootsi, osales algul Eesti Pagulasteatri Rootsis tegevuses, aastast 1951 elas Kanadas ja töötas kontoriametnikuna. Kirjutanud mälestusi.
Lavastusi
- Mozarti ja Nilsoni Roheline flööt (1928, tantsis Ho’d)
- Adami Giselle (1929 ja 1942)
- Mottli Paan võsas (1929)
- Tšaikovski Pähklipureja (1936)
- Nielseni Lakšmi (1937)
- Drigo Flora ärkamine (1937)
- Glieri Punane moon (1939)
- Tšaikovski Luikede järv (1940)
- Tubina Kratt (1944)
- Ábrahámi Viktooria ja tema husaar (1946 Eesti Pagulasteater Rootsis)
Tantsud
- Aava Vikerlased (1928, 1935 ja 1942)
- Massenet’ Manon (1928)
- Delibes’i Lakmé (1930)
- Wagneri Tannhäuser (1930 ja 1942)
- Benatzky Kolm musketäri (1931)
- Walpurgi öö, Gounod’ ooperis Faust (1931)
- Bizet’ Carmen (1932 ja 1940)
- Polovetsi tantsud Borodini ooperis Vürst Igor (1932)
- Stolzi Veenus siidis (1934)
- Kálmáni Mariza (1935)
- Lehári Lõbus lesk (1936)
Kirjandus
Hanno Kompus ja Rahel Olbrei (1929-30)
- H. Einasto. Rahel Olbrei. Tallinn, 2018
- H. Einasto. Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärand. Doktoritöö. Tallinn, 2016
- J. Kurfeldt. Eesti balleti kümme aastat. – Teater 1936, 3
- R. Olbrei. Eesti tantsijad on intelligentsed. – Päevaleht, 27. märts 1937
- V. Mettus. Paar sõna Rahel Olbreist. – Teater 4, 1937
- R. Olbrei. „Teatri elu on olnud mu ainus elu“. – Uus Eesti, 3. aprill 1940
- L. Tormis. Eesti balletist. Tallinn, 1967
- A. Koit. Rahel Olbrei. – Sirp ja Vasar, 2. august 1968
- L. Kirepe. Eesti balleti teerajaja. – Kodumaa, 7. august 1968
- L. Tormis. Rahel Olbrei 80. – Kodumaa, 26. juuli 1978
- T. Pill. Rahel Olbrei 80-aastane. – Triinu 1978, 103
- [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 21. detsember 1984
- H. Aassalu. Ühtepõimunud loometeed. – Sirp ja Vasar, 23. detsember 1988
- H. Esko. Mälestusretk Rahel Olbrei ellu. – Triinu 1990, 151
- R. Olbrei. Minu tee ballettmeistrina. Publitseerija ja eessõna autor L. Tormis. – Teater. Muusika. Kino 1993, 11
- Kes nägi Kratti? Koostaja S. Raid. Tallinn, 2006. (Elavik; 4)
- A. Leis, Ü. Ulla. Ballett sajandivanuses „Estonias“. Tallinn, 2006
- R. Olbrei. 1926 – „Estonia“ balleti sünd. Algaastad. – Aegkiri 2006, 2
- Rahel Olbrei kirjad Elga Ripsile. Valinud ja kommenteerinud S. Priks. – Aegkiri 2006, 2
- H. Einasto. „Evolutsioonist“ mõtestatud tantsuteatrini. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
- Ü. Toming. Rahel Olbrei (1.08.1898 – 12.12.1984) ja karaktertants. –Teatrielu 2007
- M. Kindel, H. Einasto. Tallamata radade kaasteelised – Hanno Kompus ja Rahel Olbrei. – Teater. Muusika. Kino 2012, 3
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum, fond 290
Välislinke
- Rahel Olbreist – ikka ja jälle veebilehel Estonian World Review
- Balletiminutid. Teerajajad. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1986)
- Giselle'i nägemus. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1990)
Lavastusi
 Mozarti ja Nilsoni „Roheline flööt“ (Estonia, 1928) |  Motli „Paan võsas“ (Estonia, 1929) |  Drigo „Flora ärkamine“ (Estonia, 1937) |
 Nielseni „Lakšmi“ (Estonia, 1937) |  Glieri „Punane moon“ (Estonia, 1939) |  Tšaikovski „Luikede järv“ (Estonia, 1940) |
Osi
 Rahel Olbrei, 1919. |  Rahel Olbrei. |  Emmy Holz, Rahel Olbrei, Lilian Looring. Straussi „1001 ööd“. (Estonia, 1921) |  Ho – Rahel Olbrei. Mozarti ja Nilsoni „Roheline flööt“. (Estonia, 1928) |
 Rahel Olbrei, Boris Blinov. Eysleri, Brammeri ja Marbothi „Doonau neiu“. (Estonia, 1934) |
EE 14, 2000; ETBL, 2000 (L. Tormis); täiendatud 2017
