Randla, Iivi

Iivi Randla (aastast 1980 Zájedová; 12. VII 1955 Narva), tantsija ning poliitiliste teaduste ja tantsuantropoloogia uurija. Isa pianist ja akordionist, ema akordionist ja koorijuht. Eesti Teatriliidu ja Eesti Balletiliidu liige (2001−07), 2007. aastast Eesti Balletiliidu auliige. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige (2017).

Lõpetas 1974 Tallinna Koreograafiakooli Liia Vink-Leetmaa klassi, õppis 1993 Londoni School of Economics and Political Science’is (Suurbritannia), 1993–94 Kesk-Euroopa ülikoolis Prahas ning 1994–2004 Praha Karli ülikoolis (Tšehhi Vabariik) politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid. Kaitsnud poliitiliste teaduste doktorikraadi (2004) ja filosoofia doktorikraadi (2005) Karli Ülikoolis.

Tantsis 1974–77 Vanemuises, 1977–78 Estonias ja 1981–97 Tšehhi rahvusteatris, oli Praha Kontserdi solist 1983–89, Praha balletitrupi Balogh-Ballett liige 1998–2005 ning Praha Ooperiteatri balletijuhi assistent ja produtsent 2010–11. Töötanud ka Praha tantsukonservatooriumi pedagoogina. Esinenud  soolokavadega („Surev luik”, „Tuletants”, „Sülfiidid“, „Sülfiid”, „Coppélia”, „Talisman”, „Raimonda”, „Monti Tšardaš”, „Valss triste”, Richard Straussi „Neli viimast laulu”, Keith Jarretti „Seotud”, Fibichi „Unenägu”, „Catulli Carmina”) Tšehhis, Eestis, Saksamaal, Itaalias ja Venemaal, seadnud endale kontsertnumbreid. Olnud Balti õpingute külalislektor Karli Ülikoolis (1998–2017), töötas Tšehhi Vabariigi Tallinna saatkonna pressi- ja kultuurilauas (2000–02), oli lektor ja vanemteadur  Tallinna Ülikoolis (2000–16), Eesti Kirjandusmuuseumi teadur (2011–12) ning balletiajaloo lektor Tallinna Balletikoolis (2015–16).

Elab Prahas aastast 1980. Tšehhi-Eesti Klubi asutaja (1991), oli 1991–95 Eesti Vabariigi esindaja ja designeeritud saadik Prahas.

Valgetähe V klassi teenetemärk (2007).

Osi

  • solist (Käed, mitme autori muusikale, 1974)
  • osaline (Goleizovski Skrjabiniana, Skrjabini muusikale, 1976)
  • Coppélia (Delibes’i Coppélia, 1977)
  • Kalliskivi (Prokofjevi Kivilill, 1981)
  • solist (Drzewiecki Noktürnid, Chopini muusikale, 1982)
  • Esmeralda, tantsijanna (Smetana Müüdud mõrsja, 1982)
  • solist (Offenbachi Hoffmanni lood, 1982)
  • pas de quatre’i solist (Tšaikovski Luikede järv, 1983–1997)
  • Lilia (Medvedevi Satanilla ehk Armastus ja põrgu, Benoist’, Reberi ja Pugni muusikale, 1984 Vanemuises)
  • Giselle (Adami Giselle, 1986 Vanemuises ja Tšehhi Rahvusteatris)
  • solist (Minkuse Don Quijote, 1986)
  • sülfiid (Løvenskioldi Sülfiid 1989, Peterburis)
  • Haldjas, Florina, Kassike (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1990–2000)
  • pas de quatre’i solist (Vaculíku Tšaikovski elu, Tšaikovski muusikale, 1994)
  • Sõbratar (Herteli Asjatu ettevaatus, 1994)
  • Baleriin (Minkuse Paquita, 1995)

Kirjandus

  • T. Jürimäe. Külaline Prahast. – Edasi, 29. september 1984
  • T. Jürimäe. Ivi Zajedova „Vanemuises”. – Edasi, 24. mai 1986
  • H. Aassalu. Salapärane Iwi Zajedova. – Sirp ja Vasar, 2. juuni 1989
  • I. Zajedova. Praha teatri baleriin jookseb suvel mööda Eesti Välisministeeriumi treppe. Intervjueerinud H. Aassalu. – Kultuurileht, 12. august 1994
  • H. Eelrand. Vabadusvõitlus tegi baleriinist politoloogi. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 31. jaanuar 2004
  • Eestlaste põnevaid tegemisi – Iivi Zájedova. Intervjueerinud S. Jõgi. – Meie Kodu, 13. veebruar 2013
  • Baleriin ja sotsiaalteadlane Iivi Zajedova. Intervjueerinud L. Kreinin. – Eesti Elu, 19. juuni 2015

Välislink

Iivi Randla „Giselle’i” proovis.

Iivi Randla. „Attitude”.

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2017 (G. Kaskla)