Puhja vald
 |  |
 |
| Puhja valla üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 2283 |
| Pindala | 167,54 km2 |
| Vallavanem | Peeter Sibul |
| Maakond | Tartumaa |
Puhja vald, 2. järgu haldusüksus, ennistatud 16. V 1991; asub Tartu maakonna lääneosas. Keskus Puhja alevikus.
Puhja valla naaberomavalitsused on Tartumaal Laeva, Tähtvere, Nõo, Konguta ja Rannu vald ja Viljandimaal Kolga-Jaani vald.
Asustus ja rahvastik
Puhja vallas on 2 alevikku (Puhja, Ulila) ja 17 küla.
Külad
Härjanurme, Järvaküla, Kaimi, Kureküla, Mõisanurme, Mäeselja, Nasja, Palupõhja, Poriküla, Ridaküla, Rämsi, Saare, Teilma, Tännassilma, Vihavu, Võllinge, Võsivere.
Asustus on koondunud valla lõunaossa Puhja aleviku ümbrusse.
Vaata ka Puhja valla elanike arv asulati.
Puhja nähtuna kiriku tornist (1921)
Loodus
Kavilda ürgorgu läbiv tee Puhja kohal
Paikneb Ugandi lavamaa ja Võrtsjärve madaliku piirialal. Põhjapiir kulgeb põhja poolt Emajõge, hõlmates seal asuva Palupõhja küla. Asustus on koondunud Puhja aleviku ümbrusesse, põhja- ja idaosas on sooalad (soode all on umbes 1/3 valla pindalast). Valla idapiiril ilmestavad maastikku Elva jõe soine org ja seal paiknev Keeri järv, keskosa läbib põhja–lõuna-sihiliselt Kavilda ürgorg (Kavilda ürgoru kaitseala).
Puhja kiriku lähedal on kaitsealune Puhja park (2,6 ha). Valla põhjaosa kuulub Alam-Pedja looduskaitsealasse. Valda jääb osa Keeni-Karijärve looduskaitsealast.
Looduse üksikobjektidest on kaitse all Kavilda männid (jämedaima männi ümbermõõt on 2,09 m; Kaimi külas), Kavilda pärnad (suurima puu ümbermõõt 2,76 m; Mõisanurme külas), siberi tamm (ümbermõõt 2,64 m, kõrgus 23,5 m; Kaimi külas), Väike-Ulila pärn (ümbermõõt 3,11 m, kõrgus 21 m; Ridakülas), rändrahn „Heavaimu kivi” (ümbermõõt 8,5 m, kultuurilooline mälestusmärk; Vihavu külas) ja rändrahn „Kurjavaimu kivi” (ümbermõõt 14,3 m; kultuurilooline mälestusmärk; Vihavu külas).
Ettevõtlus ja transport
Suurimaid tööandjaid on Sangla Turvas AS, turvast kaevandatakse valla idaosas asuvast Laugesoost ja Rannu vallas asuvatest Sangla ja Rannu soost. Ulilas tegutseb ka Tootsi Turvas AS.
Riigimetsamaad haldavad Tartumaa metskonna Elva, Laeva ja Tartu metsandik.
 Ulila elektrijaam (asutati 1923, õhiti 1944 Teise maailmasõja ajal) |  Puhja meierei (1937) |  Puhja meierei kelder, kus juustu säilitati (1938) |
Haridus, kultuur ja tervishoid
 Puhja Vabadussõja mälestussammas (juuni 1926) |
Kool ja kultuuriasutused on keskasulas Puhjas, raamatukogu on ka Ulilas ja Rämsis (Uula raamatukogu). Puhjas on seltsimaja ja Rämsis tegutseb Uula huvikeskus.
Puhjas ja Ulilas on perearst ja mõlemas kohas ka apteek.
Tartu–Viljandi maantee ja Kavilda ürgoru ristumiskoha lähedal on asunud Kavilda vasallilinnus (esmamaining 1495), selle kõrval paikneb rahvapidude pidamise koht Kiigemäe.
Maanteest lõunas asub õigeusu Aleksandri kirik (ehitatud 1873, kogudus tegutses aastani 1975), Mõisanurme külas on kalmistu. Huviväärne on Puhja Püha Dionysiuse kirik, mille kalmistu on Mäeselja külas.
Ajalugu
Puhja vald moodustati 1939 Ulila ja Kavilda vallast. 1950 valla staatus kaotati, ennistati 16. V 1991.
Loe täiendavalt artiklit:
Välislink
EE 12, 2003; moodustatud 2011
