Pabut, Talvo

Talvo Pabut (27. II 1962 Tartu – 25. VI 2017 Tartu), näitleja, lavastaja ja teatriuurija. Eesti Teatriliidu (1987–2016) ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse liige (2012–16). Isa õpetaja, ema arst. Olnud 1985–89 abielus Anne Veesaarega.

Lõpetas 1980 Tartu 2. Keskkooli ja 1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri, omandas 2005 Tartu Ülikoolis teatriteaduse erialal magistrikraadi. Olnud 1984–89 Rakvere Teatri näitleja (ka lavastanud), 1991–93 Tallinnas Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo kunstiline juht, 1993–94 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1994–95 Eesti Televisiooni Tartu stuudio saadete autor ja 1995–2001 Ugala näitleja, vahepeal ja hiljem vabakutseline. Mänginud filmis („Küljetuul”, 1984, Eesti Telefilm; „Victoria”, 1994, Recording Company of Estonia), teinud telelavastusi („Wawautosa”, 1993, „Werneri kohvik”, 1994, „Trimalhio pidu”, 1996, „Andke neile andeks”, 1998) ja filme („Väekargajad”, 1993, Tallinnfilm). Kirjutanud näidendeid („Sisyphos”, „Oidipuse kompleks”), jutte ja arvustusi.

Osi

  • Ollino (Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm, 1984, diplomilavastus Draamateatris)
  • osaline (Tuuliku ja Trassi Oh meid, mere terida, 1984)
  • don Quijote (Švartsi Don Quijote, 1985)
  • Lindepuu Süda kaheks, 1985)
  • Hugo (Molnári Liilia, 1985)
  • Riff (Bernsteini West Side’i lugu, 1986)
  • Robert (Ustinovi Poolel teel puu otsa, 1986)
  • Aleksandr Petrovitš Kalabuškin (Erdmani Üks lugu armastusest, 1988)
  • Joseph II (Shafferi Amadeus, 1989)
  • Martin Rothacker (Zuckmayeri Köietantsija lugu, 1995)
  • La Thorillière (Bulgakovi Poolearuline Jourdain, 1996)
  • Ööpik (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1997)
  • paater Domingo (Schilleri Don Carlos, 2000)
  • Bobby Vittgenstein (Beneši ja Tolarski Haljal aasal, 2001)

Lavastusi

  • Fugardi Bušman ja Lena (1988)
  • Koidula Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai (1989, ka kunstnik)
  • Dürrenmatti Sügisõhtul (1989)
  • Hauffi ja Pabuti Väike Mukk (1991 Nukuteatris)
  • Pabuti Olla esimene (1991 Kirjanike Majas)
  • Steinssoni Romeo (1992 Endlas, ka tõlge)
  • Carletoni ja Pabuti Nõiutud puding (1993 Noorsooteatris)
  • Pabuti Taevaredel (1996, ka esitaja)
  • Storey Väikekodanluse ebadiskreetne valu ehk Arnold Middletoni restauratsioon (1997, ka tõlge)

Kirjandus

  • A. Tonts. Tartu „Frankensteinil” pole elumõtet. – Hommikuleht, 11. november 1993
  • Talvo Pabut – Issand külalisena. Intervjueerinud S. Karja. – Päevaleht, 15. november 1993
  • M. Visnap. Pilt, mis ei kõnele: [Väekargajad]. – Teater. Muusika. Kino 1993, 12
  • Talvo Pabut hindab tihedat näidendit ja nappi teatrit. Intervjueerinud U. Reinmaa. – Postimees, 20. september 1994
  • A. Laansalu. Kiviveeretamise kunst: [Sisyphos]. – Postimees, 22. september 1994
  • A. Kull. Segipööratud antiik: [Sisyphos]. – Rahva Hääl, 24. september 1994
  • P. Künstler. Unenäodetektiiv: [Surma suflöör]. – Postimees, 6. märts 1995
  • P.-R. Purje. Kujutelmad taevaredelipulkadel: [Taevaredel]. – Eesti Päevaleht, 29. august 1996
  • Talvo Pabuti kompleks. Intervjueerinud H. Leppik. –  Postimees, 14. september 1996
  • P. Künstler. Talvo Pabut kahtleb suurtes narratiivides: [Taevaredel, Oidipuse kompleks]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 11

Välislinke

Don Quijote – Talvo Pabut. Švartsi „Don Quijote”. (Rakvere Teater, 1985)

Viktor Jakovlev, Talvo Pabut, Henrik Visnapuu – Toomas Suuman. Lindepuu „Süda kaheks”. (Rakvere Teater, 1985)

ETBL, 2000 (O. Kirss); täiendatud 2016 (T. Truuvert); täiendatud 2019