Põlva
 |
| Põlva üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 6554 |
| Pindala | 5,5 km2 |
| Linna õigused | 1993 |
| Vallavanem | Georg Pelisaar |
| Maakond | Põlvamaa |
Põlva, vallasisene linn Kagu-Eestis, Põlvamaa ja Põlva valla halduskeskus.
Paikneb Orajõe alamjooksu sügava ürgoru (kohalik nimi Maarja org) lammil, veerudel ja ümbritseval lavamaal. 1966 rajati jõe soisele lammile Põlva paisjärv (umbes 35 ha).
Põlvas on maavalitsus, linnavalitsus, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus, Põlvamaa pästeosakond ja päästekomando.
Põlva kesklinn
Rahvastik
| Põlva elanike arv | |
| 1934 | 414 |
| 1941 | 484 |
| 1950 | 776 |
| 1959 | 1566 |
| 1970 | 3053 |
| 1979 | 4817 |
| 1989 | 7038 |
| 2000 | 6467 |
| 2003 | 6483 |
| 2006 | 6236 |
| 2008 | 6147 |
| 2010 | 6107 |
| Eestlasi 1989. a 93% ja 2000. a 96% | |
1960–90 oli Põlva kiireima kasvutempoga Eesti väikelinn, kuhu asus elama palju noori inimesi, mistõttu suurenes ka sündimus. 1989 oli Põlva (koos Maarduga) Eesti noorima elanikkonnaga linn (keskmine vanus 30 aastat). 1990. aastate sündimuse langus ja töökohtade vähenemisest johtuv väljaränne on laste arvu Põlvas oluliselt kahandanud, aastal 2010 on Põlva eri vanusegruppide osatähtsuse järgi teiste Eesti linnadega sarnane.
| Põlva elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1970 | 3053 | 886 | 29 | 2024 | 66 | 143 | 5 |
| 1989 | 7038 | 2085 | 30 | 4593 | 65 | 360 | 5 |
| 2000 | 6467 | 1466 | 23 | 4361 | 67 | 640 | 10 |
| 2010 | 6554 | 955 | 15 | 4730 | 72 | 869 | 13 |
Ettevõtlus ja transport
| Põlva töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 302 | 67 |
| Mäetööstus | 4 | 2 |
| Töötlev tööstus | 814 | 551 |
| Energia- ja veevarustus | 28 | 84 |
| Ehitus | 752 | 225 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 434 | 441 |
| Hotellid ja restoranid | 102 | 36 |
| Veondus, laondus ja side | 229 | 225 |
| Rahandus | 68 | 23 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 104 | 114 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 226 | 275 |
| Haridus | 364 | 262 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 266 | 168 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 430 | 151 |
| Muu | 12 | 2 |
| Töötajaid kokku | 4135 | 2635 |
Maakonnalinnale omaselt töötab umbes ⅔ põlvalastest avalikus sektoris ja neis teenindusharudes, mille tegevusraadius hõlmab kogu maakonna (kaubandus, veondus, laondus, side, haridus ja tervishoid). Põlva tööstuse peamine haru – toiduainetööstus – on laiema kui maakondliku tähtsusega. Kolhooside ning EPT ja EKE süsteemi lagunemisega kahanes tunduvalt põlvalaste rakendatus põllumajanduses ja ehituses. Suurim ettevõte AS Põlva Piim (2003. aastal 200 töötajat) on vahetanud nime ja omanikku ning on 2011. aastal Tere AS-i üks neljast tootmisüksusest (valmistab jogurteid, võid jm; töötajaid 160). 2003. aastal koondas AS Räpina Leib kogu tootmise Põlva vabrikusse, järgmisel aastal sai ettevõtte uueks ärinimeks AS Lõuna Pagarid. 1992. aastal alustas tööd AS Nycomed Sefa ravimitehas (Äripäeva 2008. aasta Põlvamaa edetabeli võitja: käive 342 miljonit, kasum 67 miljonit krooni). Paljud põlvalased töötavad metsa- ja puidutööstusettevõtetes (neist osa asuvad väljaspool linna): Põlva Puit OÜ, AS Liimpuit, OÜ Peetri Puit jt. Linnas tegutsevad ka metallitöötlemisettevõtted ja õmblusettevõte Voglia Eesti OÜ. Suurim kaubandus- ja toitlustusettevõte on Põlva Tarbijate Ühistu (2009. aasta konsolideeritud müügitulu 363,6 miljonit ja kasum 2,7 miljonit krooni).
Haridus, kultuur ja tervishoid
Linnas on Põlva Ühisgümnaasium (2002/03. õa 1094, 2009/10. õa 757 õpilast), Põlva Keskkool (554, 384 õpilast), erivajadustega laste Roosi Kool, spordi-, kunsti- ja muusikakool, 2 lasteaeda, Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus (haldab ka Intsikurmu laululava), Põlva Keskraamatukogu, Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, Põlva Avatud Noortekeskus, Põlva Spordikeskus ja mitu spordiklubi ning kaks kirikut – Põlva Püha Neitsi Maarja kirik ja Eesti Karismaatilise Osaduskiriku Põlva Püha Peetri katedraal (hoone valmis 1995). Ilmub ajaleht Koit. Põlva Haigla AS (115 voodikohta) hoone mahutab ka perearstid, eraarste ja Põlva Valla Hooldekodu, töötab ka rehabilitatsiooniosakond. Eakatele osutab sotsiaalteenust päevakeskus.
 Põlva Keskraamatukogu |  Rahvamuusikapidu Põlvas (2003) |
Linnaehitus ja arhitektuur
Linna ala (5,4 km2) on edela–kirde sihis piki keskset liiklussoont – Kanepi–Räpina maanteed (linnas Kesk ja Jaama tänav) – välja venitatud. Kirdes ristub Räpina maantee Tartu–Petseri raudteega ja seal asub raudteejaam, edelas hargnevad maanteed Võrru, Savernasse ja Tartusse. Linna asumeid lahutavad metsased või liigniisked alad. Kõrghaljastus hõlmab kokku umbes 80 hektarit, puhkepiirkonnana on tuntuimad linna lõunaosas asuvad Intsikurmu metsapark (23,1 ha; looduskaitse all) ja lauluväljak.
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus
Põlva on noor halduskeskus, mille arendamine linnaks (sai alevi ja linna staatuse hiljem kui rajoonikeskuse oma) kulges plaanipäraselt ja tema asumite talitlused on selgelt määratletud. Järvest lõunas paiknev Kesklinn on haldus-, kultuuri- ja ärikeskus, tööstus-, ehitus-, raudtee- ja laondusettevõtted on koondatud Raudteejaama linnaossa, mille ehitasid Nõukogude ajal välja kaks suurettevõtet – Eesti Põllumajandustehnika (EPT) Põlva rajoonikoondis ja Eesti Kolhoosiehituse (EKE) Põlva kontor. Ülejäänud linnaosad on kavandatud elurajoonidena.
Põlva ilmet kujundavad Põlva Püha Neitsi Maarja kirik, Intsikurmu laululava (1969, arhitekt Vadim Tšentropov; 2002 põles, taastatud), neofunktsionalistlik haigla (1980, arhitekt Ell Väärtnõu) ning linna suurima hoonena kultuurikeskus (1991, arhitekt Hans Kõll). Nõukogude ajal on ehitatud Mammastes asuv kolhoosikeskus (1972, arhitekt Vilen Künnapu), spordihoone (1973, arhitekt Aino Asszonyi), tervisespordikeskus (1984, arhitekt Epp Krossmann), veterinaariakeskus (1988, arhitekt Marika Lõoke), hotell Pesa (1991) jmt hoonet. 1989 ennistati Vabadussõja mälestussammas (1928, bareljeefid Aleksander Eller) ning rajati Jakob Hurda mälestussammas (Aulin Rimm, arhitekt Andres Mänd).
Ajalugu
Põlva esimesi 5-korruselisi elamuid (pildistatud 1. juulil 1968)
19. sajandi II poolel tekkis Põlva kiriku ja kirikumõisa (Pölwe) juurde väike alevik. Hoogsasti kasvas see rajoonikeskusena (aastast 1950), aleviks sai 1961 ja linnaks 1993. Eesti kultuurilukku on jälje jätnud Põlva pastorid Gustav Adolph Oldekop ja Johann Georg Schwartz, Põlvamaamaalt on pärit Jaan Vahtra ja Johannes Käis (kõik maetud Põlva kalmistule). Kooliharidust hakati Põlvas andma 1688 asutatud köstrikoolis; nüüdse Põlva Ühisgümnaasiumi (asutatud 1950) eellasteks peetakse kihelkonnakooli (asutatud arvatatavasti 1831 Mammaste Köstrimäel, Põlvas aastast 1908) ja tütarlaste kihelkonnakooli (1857–65 ja 1872–93). 1907 asutati haridusselts, 1910 valmis ajakohane seltsimaja. Põlva majanduselu on elavdanud 1931 avatud raudtee, 1963 asutatud ja aastast 1982 laiendatud piimakombinaat ning 1979–80 sisseseatud maagaasküte.
26. X 2013 ühines Põlva vallaga.
EE 12, 2003; muudetud 2011
